Umbes 1100 aastat tagasi hakkas maiade tsivilisatsioon järsku hääbuma. Kesk-Ameerika vihmametsadesse rajatud linnad tühjenesid millegipärast mõne aastaga. Arheoloogid on püüdnud leida põhjust, miks kõrgelt arenenud maiade ühiskonda tabas allakäik.
© Shutterstock
ELSE CHRISTENSEN
3. DETSEMBER 2022
Maiade kultuur õitses sadu aastaid tänapäeva Mehhiko, Guatemala, Belize’i ja Hondurase piirkonnas. Keset läbitungimatut vihmametsa ehitasid indiaanlased kümnete tuhandete elanikega linnu ja rajasid nende ühendamiseks sadade kilomeetrite pikkusi teid. Ilma et neil olnuks kasutada säärast abivahendit nagu ratas, suutsid nad püstitada võimsaid püramiide.
Põlvkondadepikkune areng ja õitseng lõppesid aga maiade tsivilisatsiooni hävimisega juba ammu enne Euroopa vallutajate Ameerikasse saabumist. Ükshaaval jäeti linnad maha ning peagi mattis vihmamets need enda alla. Tänapäevased uuringud näitavad, et maiad langesid oma edu ohvriks. Nad õõnestasid pahaaimamatult omaenda olemasolu aluseid.
Maiade tsivilisatsiooni esimestest sajanditest pole säilinud ühtegi kirjalikku allikat. Seetõttu põhineb teave maia indiaanlaste varase ajaloo kohta eelkõige arheoloogilistel leidudel. Potikildude ja religioossete kivikujude jäänuste põhjal on järeldatud, et 2500. aasta paiku eKr asusid Kesk-Ameerikasse, kuhu maiad asutasid hiljem oma tähtsaimad linnriigid, elama esimesed hõimud.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud