Majanduslikud kaalutlused leevendasid Eesti suhtumist baltisaksa emigrantidesse

© Saaremaa muuseum

ALO LÕHMUS

15. DETSEMBER 2023

Enamik 1918. aasta lõpul Eestis viibinud baltisakslasi sai automaatselt Eesti Vabariigi kodanikeks, kuid teisiti olid lood nende sakslastega, kes olid maailmasõja eel või Saksa okupatsiooni ajal Eestist lahkunud. Kui nad tahtsid Eestisse tagasi pöörduda, tuli neil sellekohast luba ja kodakondsust eraldi taotleda.

Baltisakslaste kuni 1917. aastani kestnud ülemvõim ning eriti 1919. aastal puhkenud Landeswehri sõda oli Eesti avalikkuse häälestanud teravalt nende vastu. Seetõttu andsid kohalikud ametiasutused ja kaitsepolitsei, kellelt mõne kodumaale tagasi pöörduda sooviva baltisakslase kohta andmeid küsiti, sageli eitava vastuse, põhjendades seda isiku tegevusega Landeswehris, koostööga Saksa okupatsioonivõimudega või lihtsalt saksameelsusega, kirjutab ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa ajakirjas Horisont.

Niisugused kahtlustused ebalojaalsuses Eesti suhtes sulgesid taotlejale tagasitee kodumaale.

See teema tõstatus ka Eesti ja Saksamaa diplomaatilises suhtluses ning alates 1921. aastast loobus Eesti sakslaste naasmise takistamisest pelgalt nende „saksameelsuse“ pärast, kuid jätkas tõrjuvat poliitikat Landeswehri kuulunute suhtes.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress