Sõna „holokaust“ tuleb kreekakeelsest sõnast ὁλόκαυστον ehk holókauston, mis tähendab „täielikult“ (holós) „põlenud“ (kaustos). Vana-Kreekas oli holókauston loomade ohverdamisviis, mille käigus ohvriloom lõpuks tuhaks põletati, sest ainult sellisel kujul võttis jumal kreeka ja rooma mütoloogia kohaselt vastu kingitusi. 

Inglise kroonika­kirjutajad kasutasid seda sõna umbes 1190. aastal, kirjeldamaks juutide massilist mõrvamist Inglise kuninga Richard Lõvisüdame ajal. Sõnal polnud tol ajal mingit kindlat seost juutide või juutlusega. Alates 17. sajandist hakati seda sõna kasutama genotsiidi tähistamiseks. Ajaleht The New York Times kirjeldas 1895. aastal holo­kaustina näiteks seda, kui osmanid tapsid kristlastest armeenlasi.

1941. aasta oktoobris kasutati USAs ilmuvas ajalehes The American Hebrew juutide olukorrast kirjutades inglis­keelset sõna Holocaust. Natsi-Saksamaal ning selle okupeeritud riikides toimu­nud juutide laushävitamisest
kui holokaustist hakati rääkima alles 1960. aastail.