Kui Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB likvideeriti, siis selle kurikuulsa julgeolekuametkonna üks haru Valgevenes siiski säilis. Valgevene KGB tegutseb diktaatorist presidendi isikliku käepikendusena.

Nõukogude Liidu salapolitsei KGB lõpetas tegevuse 1991. aastal ühes liidu lagunemisega. Erandiks kujunes Valgevene, kus KGB eksisteerib oma parimas vormis tänapäevani ning KGB agendid tegutsevad president Aljaksandr Lukašenka käsilastena.

Nõukogude Liidu KGB eelkäija oli NSV Liidu Siseasjade Rahva­komissariaat ehk NKVD, mis eksisteeris selle nime all aastail 1934–1946. NKVD viis ellu stalinistlikke repressioone, korraldades küüditamisi, massi­mõrvu, piinamisi ja terrorit.

1954. aastal nimetati vahepeal teiste nimetuste all tegutsenud julgeolekuorgan KGBks ning see hakkas tegelema peamiselt luure- ja vastuluurega ning igasuguse mässumeelsuse mahasurumisega NSVLi 15 liiduvabariigis.