Miks eksisteerib KGB Valgevenes edasi?

© Shutterstock

BUE KINDTLER-NIELSEN

8. APRILL 2022

Kui Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB likvideeriti, siis selle kurikuulsa julgeolekuametkonna üks haru Valgevenes siiski säilis. Valgevene KGB tegutseb diktaatorist presidendi isikliku käepikendusena.

Nõukogude Liidu salapolitsei KGB lõpetas tegevuse 1991. aastal ühes liidu lagunemisega. Erandiks kujunes Valgevene, kus KGB eksisteerib oma parimas vormis tänapäevani ning KGB agendid tegutsevad president Aljaksandr Lukašenka käsilastena.

Nõukogude Liidu KGB eelkäija oli NSV Liidu Siseasjade Rahva­komissariaat ehk NKVD, mis eksisteeris selle nime all aastail 1934–1946. NKVD viis ellu stalinistlikke repressioone, korraldades küüditamisi, massi­mõrvu, piinamisi ja terrorit.

1954. aastal nimetati vahepeal teiste nimetuste all tegutsenud julgeolekuorgan KGBks ning see hakkas tegelema peamiselt luure- ja vastuluurega ning igasuguse mässumeelsuse mahasurumisega NSVLi 15 liiduvabariigis.

Peaaegu kõik endised liidu­vabariigid lõid 1991. aastal endile uue julge­olekuteenistuse (Eestis Kaitse­politsei), kuid Valgevene säilitas oma julgeolekuamet­konnana KGB.

Praegu on KGB Valgevenes Lukašenka otsese kontrolli all ja seda kasutatakse presidendi poliitiliste vastaste rõhumiseks. Viimati nägi maailm seda siis, kui Valgevene KGB agendid sundisid Ryanairi lennuki maanduma Minskis, et arreteerida lennukis viibinud opositsiooniline tegelane. KGB (vlgvn KDB) vapp sarnaneb üldjoontes klassikalise sovetiaegse KGB embleemiga.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress