Viies kohas Taanis näitavad jäljed maastikul, et kunagi seisid seal hiiglaslikud ringlinnused, mis ehitati umbes 980. aastal. Tollase mõõdupuu järgi pidid need linnused olema tohutu suured. Kuningas Harald Sinihammas lasi ehitada ringlinnused, millest suurimad, näiteks Aggersborgi ringlinnus Jüütimaa põhjaosas, olid 240meetrise läbimõõduga. 10. sajandil pidi säärane linnus mõjuma tugeva kuningavõimu tunnusmärgina.

Arheoloogilised uuringud näitavad, et linnused ehitati kindlate matemaatiliste põhimõtete järgi. Näiteks kõikide linnuste väravad avanevad täpselt nelja ilmakaarde, vallid ehitati toonase insenerikunsti viimase sõna järgi ja linnuste sirged teed kaeti tugevate tammeplankudega.

Kunagistest ringlinnustest on tänapäevaks järele jäänud väga vähe. Samuti ei maini neid ükski kirjalik ajalooallikas. Seepärast on linnuste ajaloo ja funktsiooni välja selgita­mine arheoloogidele paras pähkel ning alles viimasel ajal on viikingite ringlinnused hakanud oma saladusi avama.