Harald Sinihamba ringlinnuste ehitamiseks läks tarvis parimat insenertehnilist taipu ja tuhandeid töölisi. Peagi pärast valmimist jäeti need ootamatult maha.
© Sergey Bond
ELSE CHRISTENSEN JA BUE KINDTLER-NIELSEN
1. MAI 2023
Viies kohas Taanis näitavad jäljed maastikul, et kunagi seisid seal hiiglaslikud ringlinnused, mis ehitati umbes 980. aastal. Tollase mõõdupuu järgi pidid need linnused olema tohutu suured. Kuningas Harald Sinihammas lasi ehitada ringlinnused, millest suurimad, näiteks Aggersborgi ringlinnus Jüütimaa põhjaosas, olid 240meetrise läbimõõduga. 10. sajandil pidi säärane linnus mõjuma tugeva kuningavõimu tunnusmärgina.
Arheoloogilised uuringud näitavad, et linnused ehitati kindlate matemaatiliste põhimõtete järgi. Näiteks kõikide linnuste väravad avanevad täpselt nelja ilmakaarde, vallid ehitati toonase insenerikunsti viimase sõna järgi ja linnuste sirged teed kaeti tugevate tammeplankudega.
Kunagistest ringlinnustest on tänapäevaks järele jäänud väga vähe. Samuti ei maini neid ükski kirjalik ajalooallikas. Seepärast on linnuste ajaloo ja funktsiooni välja selgitamine arheoloogidele paras pähkel ning alles viimasel ajal on viikingite ringlinnused hakanud oma saladusi avama.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud