Loorberilehtedest pärg oli antiikses Roomas võidu ja edu sümbol ning see­pärast kujutati keisreid tihti pärjatud peaga.

Pärja ajaloo juured on Kreeka jumala Apolloni müüdis. Jumal kandis loorberilehtedest pärga, et mälestada oma armastatut Daphnet, kes võluti loorberipuuks.

Olümpiamängudel, mida hakati alates 776. aastast eKr Ateenas iga nelja aasta tagant pidama, anti võitjale oliivipuu lehtedest pärg, sest oliivipuu oli Ateena sümbol. Hiljem tekki­sid Kreeka linnriikides sportlikud võistlused. Aastal 582 eKr toimusid esimesed Püütia mängud Delfis. Mänge peeti Apolloni auks ja see­pärast pärjati võitjad loorberi­lehtedest pärjaga.

Hiljem võttis Rooma riik loorberipärja kasutusele võidusümbolina. Pärjaga kaasnes triumfi- ehk võidurong­käik läbi Rooma linna rahva tervituste saatel. Ühele Rooma vähejuhile oligi suurimaks võimalikuks austusavalduseks läbi Rooma linna kulgenud triumfirongkäik, kus tema ratsutas, loorberipärg peas, sõjaväe ees ning selle järel tulid sõjavangid ja kanti sõjasaaki.