Miks on roomlastel loorberilehtedest pärg peas?

© SHUTTERSTOCK

BUE KINDTLER-NIELSEN

7. JAANUAR 2022

Loorberilehtedest pärg oli antiikses Roomas võidu ja edu sümbol ning see­pärast kujutati keisreid tihti pärjatud peaga.

Pärja ajaloo juured on Kreeka jumala Apolloni müüdis. Jumal kandis loorberilehtedest pärga, et mälestada oma armastatut Daphnet, kes võluti loorberipuuks.

Olümpiamängudel, mida hakati alates 776. aastast eKr Ateenas iga nelja aasta tagant pidama, anti võitjale oliivipuu lehtedest pärg, sest oliivipuu oli Ateena sümbol. Hiljem tekki­sid Kreeka linnriikides sportlikud võistlused. Aastal 582 eKr toimusid esimesed Püütia mängud Delfis. Mänge peeti Apolloni auks ja see­pärast pärjati võitjad loorberi­lehtedest pärjaga.

Hiljem võttis Rooma riik loorberipärja kasutusele võidusümbolina. Pärjaga kaasnes triumfi- ehk võidurong­käik läbi Rooma linna rahva tervituste saatel. Ühele Rooma vähejuhile oligi suurimaks võimalikuks austusavalduseks läbi Rooma linna kulgenud triumfirongkäik, kus tema ratsutas, loorberipärg peas, sõjaväe ees ning selle järel tulid sõjavangid ja kanti sõjasaaki.

Rooma keisririigi ajal vermiti keisrite profiiliga münte ja ka neil oli keisritel peas loorberipärg, sümboliseerides edu ja sõjalisi võite. Loorberilehtedest pärg muutus ajapikku kõrgeima võimu sümboliks.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress