Nõukogude ajal toodeti Lätis mikrobusse Latvija, mis olid laialt tuntud üle kogu impeeriumi. Turumajanduse saabudes tegi Läti katse kaasata tehasesse investorina mõni suur Lääne autofirma. Ehkki Volkswagenis oli toona kõrgel kohal läti päritolu Bruno Rubess, ei tulnud koostööst midagi välja.

Mikrobusside tootmine Lätis algas 1958. aastal, mil Riia autobussivabrik (RAF) laskis välja mudeli RAF-977. See ümmarguse esiotsaga buss meenutas välimuselt kuulsat Volkswageni hipibussi. Nõukogude Liidus ja ka Eestis leidis Volga mootorit kasutanud bussike laia kasutust marsruuttaksode, kiirabiautode, postisõidukina ja muudes funktsioonides.

Uue põlvkonna Latvija bussi tootmiseks rajati Jelgavasse täiesti uus tehas, mis laskis 1976. aastal välja mudeli RAF-2203. Need masinad sõitsid Eestigi teedel kuni 1990. aastateni välja, mil nad vahetati välja moodsamate Lääne sõidukite vastu.

Jelgava tehases töötas 4000 töölist, kes toodi koos peredega suuresti kohale mujalt Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel muutus Jelgava, mis kunagi oli Miitavi nime all olnud Kuramaaa hertsogiriigi pealinn, kiiresti venekeelseks linnaks, kus lätlased jäid vähemusse.