1787. aastal Austrias vastu võetud seaduse järgi tuli riigis elavatel juutidel võtta endale perekonnanimi, mis oleks sarnane keisririigi kristlastest alamate nimedega.

Seni olid Kesk-Euroopa juudid kasutanud patronüüme ehk nime lisandit, mis tulenes meeseellase nimest, näiteks Samueli poeg. Kuigi samal ajal kaotati Austrias juute rõhuvad seadused, nõudis riik, et juudid integreeruksid riigi kristlastest enamuse kultuuriga senisest rohkem.

Ka teised saksakeelsed riigid juurutasid pärast 1787. aastat samalaadse nõude. Uudsed pere­nimed kinnistusid jidiši keeles. Paljude heebrea­keelsete sõnadega germaani keel jidiš oli Kesk- ja Ida-Euroopa juutide kõnekeel.