Saksakeelse perekonnanime kasutuselevõtt oli juutide assimileerimise meede, kuid juudid jäid oma usule ja traditsioonidele truuks.
© Tarker / Bridgeman Images
BUE KINDTLER-NIELSEN
3. JAANUAR 2022
1787. aastal Austrias vastu võetud seaduse järgi tuli riigis elavatel juutidel võtta endale perekonnanimi, mis oleks sarnane keisririigi kristlastest alamate nimedega.
Seni olid Kesk-Euroopa juudid kasutanud patronüüme ehk nime lisandit, mis tulenes meeseellase nimest, näiteks Samueli poeg. Kuigi samal ajal kaotati Austrias juute rõhuvad seadused, nõudis riik, et juudid integreeruksid riigi kristlastest enamuse kultuuriga senisest rohkem.
Ka teised saksakeelsed riigid juurutasid pärast 1787. aastat samalaadse nõude. Uudsed perenimed kinnistusid jidiši keeles. Paljude heebreakeelsete sõnadega germaani keel jidiš oli Kesk- ja Ida-Euroopa juutide kõnekeel.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud