Kui esimesed aurulaevad 1820. aasta paiku meredele ilmusid, töötasid neil teki all nõrgad ja ebausaldusväärsed auru­mootorid. Kui omanik tahtis olla kindel, et tema alus ikka sihtkohta jõuab, siis tuli igaks juhuks säilitada mast ja purjed.

Samal ajal oli väljatöötamisel uus purje­laevade tüüp klipper. Kolmemastilisel klipperil oli suur purjepind, mis võimaldas peadpööritavat kiirust, sest alus sai kasutada pea igast suunast puhuvaid tuuli.

Klipperid püstitasid uusi kiirusrekordeid, toimetades Hiinast teesaaki Euroopasse ja Ameerikasse. Varem vähemalt pool aastat kestnud reisi sai nüüd teha kõigest 100 päevaga.