Miks süttis Hindenburg põlema?

6. mail 1937 pidi õhulaev Hindenburg just maanduma, kui selle sabas puhkes tulekahju. Kõigest pool minutit hiljem oli hiiglaslik õhusõiduk tuhastunud.

© COFOD, ARHUR JR

BUE KINDTLER-NIELSEN

5. MÄRTS 2022

6. mail 1937 kella 18.30 ajal lähenes Saksa õhulaev Hindenburg – ajaloo suurim tsepeliin – Ameerika Ühendriikide linna New Jersey sildumismastile. Ootamatult juhtus aga katastroof, sest õhuhiiglase sabaosa pahvatas põlema ning kõigest pool minutit hiljem oli õhulaev üleni hävinud.

Nii Ameerika Ühendriikide kui ka Saksa­maa võimud alustasid õnnetuse uurimist, kuid selgetele ja ühestele järeldustele ei jõutudki. Seepärast annab katastroof tänapäevani ainest spekulatsioonideks ja vaidlusteks.

Nüüdseks on peaaegu kõik selle ala spetsialistid ühel meelel, et õnnetuse otsene põhjus oli vesiniku leke õhu­laevale lennuvõime andnud gaasimahutis. Pealegi oli New Jerseyst äsja üle käinud äikesetorm, mis suurendas staatilisest elektrist tekkiva sädeme riski. Arvatakse, et saatuslikuks saanud säde sähvata­s sellel hetkel, kui meeskond heitis välja sildumisköied.

Ühelt filmilindilt, mis alles 2012. aastal leiti, paistab, kuidas Hindenburgi meeskond heitis köied välja juba siis, kui õhulaev oli veel küllalt kõrgel. Ekspertide sõnutsi oli staatilise elektri risk sellisel kõrgusel suurem ning see võiski lekkiva vesiniku süüdata.

Õnnetuses hukkus 36 inimest ja see katastroof oli üks põhjus, miks lennukite kasuks õhu­laevadest loobuti.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress