© Ullstein bild / getty images
BUE KINDTLER-NIELSEN
1. MÄRTS 2021
Esimene Euroopast tulnud kolonisatsioonilaine kestis 15. sajandist kuni 19. sajandi alguseni ja tõi Prantsusmaale, Hispaaniale ja Suurbritanniale tohutuid kasumeid. Nende kolooniad olid Lõuna-Ameerikas ja Aasias. Sellel ajal olid Kesk-Euroopas saksa keelt kõnelevad rahvad killustunud arvukateks sõltumatuteks vürstiriigikesteks, millel polnud võimekust kolooniaid rajada.
Kantsler Bismarcki juhtimisel ühendati Saksa vürstiriigid 1871. aastal üheks tugevaks keisririigiks. Selleks ajaks olid parimad koloniaalpiirkonnad juba hõivatud või siis olid need jõudnud iseseisvuse välja kuulutada. Bismarck koos oma nõunikega nägi Aafrikas suurt potentsiaali, sest mandril olid ainult üksikud Briti ja Prantsuse kolooniad ning ülejäänut valitsesid arvukad hõimupealikud, kelle territooriumid polnud kuigi suured.
1884. aastal alustas Saksamaa koloniaalekspansiooni, tehes tänapäeva Kameruni ja Namiibia oma asumaadeks, samal ajal tülitsesid Belgia ja Prantsusmaa õiguse üle valitseda Kongos.
Uus koloniaalriik tekitas Euroopas suuri pingeid, mistõttu kutsus Saksamaa samal aastal kokku Berliini konverentsi, kus suurriigid pidid lahendama „Aafrika probleemi“. Tegelikult oli konverentsi eesmärk leppida kokku Aafrika koloniseerimise üldised reeglid, et vältida sõda.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud