Kolumbia ja Hispaania riik ning Lõuna-Ameerika indiaanlased võitlevad õiguse eest olla suure kulla-aarde õigusjärgne omanik. Kolumbialased kavatsevad väärtesemed mere põhjast üles tuua.
© Samuel Scott
JANNIK PETERSEN
1. AUGUST 2022
Vaevalt oskas keegi ette kujutada draamat, mis on hakanud hargnema ümber 1708. aastal brittide uputatud Hispaania galeooni San José vraki. Hispaaniasse teel olnud San José vraki asukoht tuvastati 2015. aastal. Laevavrakk lebab Kolumbia rannikust 25 kilomeetri kaugusel 600 meetri sügavusel mere põhjas. Vraki pardal on 200tonnine last, mis sisaldab kulda, hõbedat ja vääriskive.
Seitse aastat tagasi hinnati lasti väärtuseks 20 miljardit dollarit, kuid Kolumbia esindajate arvates on see palju suurem. Endine Hispaania koloonia Kolumbia teeb praegu ettevalmistusi hiiglasliku aarde mere põhjast üles toomiseks ja on selleks sõlminud kokkuleppe erafirmaga, mis tegeleb väärtuslike arheoloogiliste leidude mere põhjast pinnale tõstmisega. Firmale on antud luba uurida Cartagena linna sadamabasseini ja selle ümbruskonna merepõhja.
Hispaania riik on aga esitanud vastuväite, mis tugineb sellele, et kullalastis San José oli Hispaania sõjalaevastiku alus. Hispaanlased järeldavad seega, et see aare kuulub Hispaaniale. Laevavrakk paikneb aga Kolumbia territoriaalvetes ja on seega füüsiliselt selle riigi valduses. Vaidluses on veel kolmaski osaline: Boliivia indiaanlaste qhara qhara hõimu esindajad leiavad, et hoopis neil on moraalne õigus suuremale osale varandusest. Just nende esivanemad pidid orjama surmavalt ohtlikes kaevandustes, kust kaevandati kulda ja muid aardeid, mida San José jt laevadega Euroopasse veeti.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud