Saksa kõrgeima vaprusemärgi Raudristi asutas Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III 1813. aastal ning seda anti välja Preisimaal, Saksa keisririigis ja Natsi-Saksamaal kuni 1945. aastani.
© Shutterstock
EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN
03. VEEBRUAR 2021
Raudrist anti sõdurile, kes paistis lahinguväljal eriliselt silma. Esimene Raudristi saaja oli kindral Karl August Ferdinand von Brocke, kes elu mängu pannes juhtis 1813. aastal oma mehed suurejoonelise võiduni Napoleoni sõjaväe üle.
Esialgu oli plaanis Raudristi määrata ainult Napoleoni vastu peetud lahingute eest. Hiljem taasasutas Raudristi 1870. aastal Wilhelm I, 1914. aastal Wilhelm II ning aastal 1939 Adolf Hitler.
Raudrist oli esimene sõjaväemedal, mida võis määrata igale sõdurile tema auastmest olenemata. Ajapikku kaotasid madalamate klasside Raudristid oma väärtust, sest neid jagati üleliia heldesti; näiteks pea pooled umbes 11 miljonist Saksa sõdurist – enamik neist ainuüksi rindel olemise eest – said Raudristi. Nende seas oli ka Adolf Hitler ise.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud