Millal asutati Raudrist?

Saksa kõrgeima vaprusemärgi Raudristi asutas Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III 1813. aastal ning seda anti välja Preisimaal, Saksa keisririigis ja Natsi-Saksamaal kuni 1945. aastani.

© Shutterstock

EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN

03. VEEBRUAR 2021

Raudrist anti sõdurile, kes paistis lahinguväljal eriliselt silma. Esimene Raudristi saaja oli kindral Karl August Ferdinand von Brocke, kes elu mängu pannes juhtis 1813. aastal oma mehed suurejoonelise võiduni Napoleoni sõjaväe üle.

Esialgu oli plaanis Raudristi määrata ainult Napoleoni vastu peetud lahingute eest. Hiljem taasasutas Raudristi 1870. aastal Wilhelm I, 1914. aastal Wilhelm II ning aastal 1939 Adolf Hitler.

Raudrist oli esimene sõjaväemedal, mida võis määrata igale sõdurile tema auastmest olenemata. Ajapikku kaotasid madalamate klasside Raudristid oma väärtust, sest neid jagati üleliia heldesti; näiteks pea pooled umbes 11 miljonist Saksa sõdurist – enamik neist ainuüksi rindel olemise eest – said Raudristi. Nende seas oli ka Adolf Hitler ise.

Hiljem jagas Hitler heldel käel kokku umbes 4,5 miljonit 2. klassi ja kolmsada tuhat 1. klassi Raudristi. Hitleri-aegse Raudristi Rüütliristi said ka eestlastest Saksa sõdurid.

Kuulsad aumärgid:
Victoria rist (Suurbritannia)
vapruse eest vaenlase läheduses
Kongressi aumedal (USA)
vapruse eest lahingus
Auleegioni orden (Prantsusmaa)
pikaajalise ja ustava teenistuse eest

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress