Hiiglasliku sfinksi päritolu oli kaua aega mõistatus. Ajapikku jõudsid egüptoloogid üksmeelele, et suure tõenäosusega oli kuju tellijaks vaarao Hafra ehk Chephren. Too valitses Egiptust u 4500 aastat tagasi ning tema isa, vaarao Hufu ehk Cheops, lasi ehitada kuulsa Giza püramiidi.

Hüpotees, et sfinksi tellis Hafra, tekkis 1853. aastal, kui üks arheoloog kaevas sfinksi kõrvalt välja vaarao enda kuju. Kuju asus templivaremeis ning selle juurest viis tee teise templisse, mis oli ühenduses Hafra enda püramiidiga. Ekspertide sõnul näitavad nii ehitiste ehitusviis kui ka asukoht, et need lasi ehitada just Hafra.

Lõplik kinnitus hüpoteesile saadi 1980. aastal, kui analüüs tõestas, et sfinks raiuti välja samast lubjakivist, millest on ehitatud ka Hafra templid.