Süüfilis moonutas oma ohvreid
Süüfilis moonutas oma ohvreid 3D-animaator on taastanud suguhaiguse kunagise ohvri näo. Naine maeti Islandi kloostris hukkamõistvate pilkude eest varjatult. ©...
© Shutterstock
EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN
1.AUGUST 2020
Kirjalikult dokumenteeritud esmakordne kummist õhupalli kasutamine leidis aset Briti füüsiku ja keemiku Michael Faraday laboris 1824. aastal. Faraday asetas kaks kummikihti üksteise peale ja puistas nende vahele kleepumise vältimiseks jahu. Seejärel sulatas ta servad kokku, misjärel täitis õhupalli vesinikuga, et seda eksperimendis kasutada.
Juba aasta hiljem oli ettevõtlik Inglise kummikaupmees Thomas Hancock teinud pehmest kummist pallid igaühele kättesaadavaks asjaks. Briti kummitööstuse rajaja Hancock müüs õhupalle pakis, milles oli pudel vedela kummiga ja prits selleks, et ostja saaks õhupalli valmis teha. Õhupalli valmistamiseks oli esmalt vaja teha kaks kummist poolkera, mille servad tuli seejärel kokku asetada ja siis neid kõvasti hõõruda, et kumm muutuks ühenduskohast elastseks ja kleepuks kokku.
Tänapäevane õhukesest kummist õhupall puhuti esimest korda täis 1847. aastal, kuid kommertsedu algas alles 1930. aastail.
Süüfilis moonutas oma ohvreid 3D-animaator on taastanud suguhaiguse kunagise ohvri näo. Naine maeti Islandi kloostris hukkamõistvate pilkude eest varjatult. ©...
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud