Ajal, mil fotograafia pioneerid asusid katsetama elavate ehk liikuvate piltidega, polnud sarivõtteid tegevaid kaameraid veel leiutatud.

Kui inglane Eadweard Muybridge tahtis 1878. aastal USAs Californias galoppivat hobust jäädvustada, paigutas ta raja äärde üksteise kõrvale 24 aparaati. Pildistamiseks konstrueeris ta päästiku­süsteemi: ta tõmbas üle raja peenikesed niidid, nii et kui hobune neid tabas, tegid kaamerad pilti. Sarivõte õnnestus ning Muybridge tõestas, et galoppiva hobuse kõik neli jalga on korraks maast lahti. Muybridge leiutas ka zoopraksiskoobi, mida võib pidada maailma esimeseks liikuvat pilti esitanud seadmeks. 

Ka prantslane Étienne-Jules Marey oli loomade liikumisest vaimustunud ning 1882. aastal leiutas ta krono­fotograafilise püssi. Aparaat „tulistas“ 12 pilti sekundis ning võimaldas Mareyl uurida lindude tiivalööke ja sportlaste liikumist.