Ruunikirja seostatakse viikingitega, kuid neid nurgelisi tähemärke kasutati veel üsna kaua pärast viikingiaja lõppu 11. sajandil. Põhjala elanikud jätkasid ruunikirja pruukimist ka sel ajal, kui kristlikud mungad olid Skandinaaviasse toonud ladina tähestiku. Kuni 15. sajandini kasutati neid vanu kirjamärke kõrvuti ladina tähestikuga, ent seejärel võtsid peaaegu kõik omaks uue kirjaviisi.

Üksikutes paikades, eriti Rootsis, elas ruunikiri siiski väga visalt edasi. Näiteks Gotlandi saarel kasutati ruunikeppe kalendritena veel 17. sajandil ning Rootsi mandri kõrvalistes metsa­piirkondades ja kaugetes orgudes veel kauem.

„Talupojad siin kirjutavad nime ja märgistavad tööriistu ikka veel ruunimärkidega,“ kirjutas Carl von Linné 1734. aastal Dalarna provintsis olles. Sellest piirkonnast on teadlased leidnud isegi 1906. aastast pärit ruunikirjas teksti.