Sõjahimuline kuningas Friedrich Suur tõi 18. sajandil Preisimaa Euroopa suurriikide sekka. Tema eelkäijad olid aga selleks eeltööd teinud. 1640. aastal poleks keegi ennustanud pisikesele Põhja-Saksimaa vürstkonnale suurt tulevikku.

Berliini ümbritsenud maa oli liivane ja viljatu, ka Preisimaa valdused idas andsid vähe sissetulekut. Selsamal aastal sai Brandenburgi kuurvürsti ja Preisimaa hertsogina troonile Friedrich Wilhelm. Majanduslikud reformid ja talupoegade halastamatu koorimine andsid talle raha väikese, kuid hea väljaõppega sõjaväe moodustamiseks. Selliste sõduritega võis Friedrich Wilhelm vallutusretkedele minna.

Järgmised 150 aastat riik kasvas ja sai lõpuks suurriigiks just tänu heale sõjalisele võimekusele. Võitude jada katkestas 1806. aastal Napoleon, kes Preisi armee purustas. Kõrgemad sõjaväelased suutsid sõjaväe aga mõne aastaga taastada ning siis mängis see olulist rolli Prantsusmaa keisriks saanud Napoleoni languses.