Millal sai Preisimaast suurriik?

„Preisimaa on mitte riik sõjaväega, vaid sõjavägi riigiga,“ ütles üks Prantsuse poliitik. See sõjakas riik oli niisuguse hinnangu ära teeninud 150 aasta jooksul toime pandud sõjalise ekspansiooniga.

© AKG Images

ANDREAS ABILDGAARD

12. AUGUST 2022

Sõjahimuline kuningas Friedrich Suur tõi 18. sajandil Preisimaa Euroopa suurriikide sekka. Tema eelkäijad olid aga selleks eeltööd teinud. 1640. aastal poleks keegi ennustanud pisikesele Põhja-Saksimaa vürstkonnale suurt tulevikku.

Berliini ümbritsenud maa oli liivane ja viljatu, ka Preisimaa valdused idas andsid vähe sissetulekut. Selsamal aastal sai Brandenburgi kuurvürsti ja Preisimaa hertsogina troonile Friedrich Wilhelm. Majanduslikud reformid ja talupoegade halastamatu koorimine andsid talle raha väikese, kuid hea väljaõppega sõjaväe moodustamiseks. Selliste sõduritega võis Friedrich Wilhelm vallutusretkedele minna.

Järgmised 150 aastat riik kasvas ja sai lõpuks suurriigiks just tänu heale sõjalisele võimekusele. Võitude jada katkestas 1806. aastal Napoleon, kes Preisi armee purustas. Kõrgemad sõjaväelased suutsid sõjaväe aga mõne aastaga taastada ning siis mängis see olulist rolli Prantsusmaa keisriks saanud Napoleoni languses.

Uued võidud tähendasid aga seda, et Preisimaa kuningast sai 1871. aastal Saksa keiser.

Preisi armee sõi naabreid

© Heinrich Abel Seyffert

Esimene kuurvürst
1640–1688
Brandenburgi kuurvürst Friedrich Wilhelm I päris väikese ja vaese riigikese. Ta kulutas kõik riigi rahalised ressursid, et rajada sõjavägi, millega vallutas Rootsilt näiteks osa Pommerist.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress