Teise maailmasõja ajal käis suurriikide vahel võidujooks kõikehävitavate tuumarelvade loomiseks. Pärast sõda nihkus teadlaste tähelepanu tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele.

20. detsembril 1951 käivitatud USA esime­se tsiviiltuumareaktori EBR I toodetud elektrivoolust sai põlema panna ainult neli väikest lambipirni. Alguses andis see vähe voolu, kuid varsti suutsid teadlased toota nii palju elektrit, et nad võinuksid valgustada kogu oma katse­jaama, mis asus USAs Idaho kõrbes.

Mõte toota elektrit tuumaenergia abil ulatub tagasi 1932. aastasse, mil füüsik Ernest Rutherford avastas, et liitumi­aatomi lagunemisel vabaneb tohutul hulgal energiat.

Väljapaistvad füüsikud Albert Einstein ja Niels Bohr suhtusid aga skeptiliselt väljavaatesse, et selliseid võimsaid jõudusid õnnestub taltsutada ja elektri tootmiseks kasutada. Sellest hoolimata töötasid paljud füüsikud 1930. aastail tuumaenergia taltsuta­mise nimel.