Ristisõda süütas juudiviha
Ristisõda süütas juudiviha Euroopa ristisõdijad ei pööranud relvi ainult moslemite vastu Lähis-Idas. Kesk-Euroopas viskusid kristlased jõhkralt juutide kallale, kiusates neid...
Millal sunniti juudid juudi tähte kandma?
© Shutterstock
BUE KINDTLER-NIELSEN
1. NOVEMBER 2020
Kollane täht juurutati 1938. aasta novembris Saksamaal ja Austrias toimunud Kristallöö järel, kui natside sõjaväeline rünnakrühm ründas juute, nende poode, kodusid ja sünagooge. Juutide eristamine ülejäänud elanikkonnast võimaldas neid kergemini tähele panna ja taga kiusata – see oli Saksa julgeolekupolitsei ülema Reinhard Heydrichi idee. Laiemalt võeti see kasutusele alles siis, kui Saksamaa aasta hiljem Poola tungis. Poolas tegid sakslastest haldurid kollase tähe riietel kandmise kohustuslikuks kõigile juutidele 12. eluaastast alates.
Kahest kolmnurgast moodustuv kuusnurk ehk Taaveti täht polnud sakslastel valitud juhusliku sümbolina, sest see on judaismis eriline märk. Läbi ajaloo on juute mitmesugustel põhjustel mitmeti märgistatud.
Näiteks pidid juudi mehed muslimite Abbassiidide dünastia kalifaadis (750–1258) kandma kollast märki, ent naised pidid kandma üht punast ja üht musta kinga ning kaelas või kingade peal väikest kellukest. Ka keskaegses Euroopas pidid juudid kristlastest eristuma. Hispaanias pidid juudid kandma turbanit, samas aga Saksa juudid pidid kandma erilist koonusekujulist mütsi.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
LOGI SISSE
kui juba tellid!
