Mille nimel võitleb Kurdistani Töölispartei?
1978. aastast saadik on Kurdistani Töölispartei ja Türgi pidanud kibedat võitlust, mis on siiani maksma läinud juba üle 40 000 inimese elu. Nüüd ähvardab konflikt blokeerida Soome ja Rootsi vastuvõtmise NATO liikmeks.
© Shutterstock
ANDREAS ABILDGAARD
23. DETSEMBER 2022
1978. aastal asutas rühm kurde Kurdistani Töölispartei (PKK). Kurdid on suur vähemusrahvus, kel pole kunagi olnud oma riiki, küll aga on neid taga kiusatud nii Türgis, Iraanis, Iraagis kui ka Süürias. Partei eesmärk oli iseseisva Kurdistani riigi rajamine. Partei liikmed rajasid Süürias ja Iraagi põhjaosas väljaõppelaagrid ning 1984. aastal oli PKK valmis tegema oma esimese rünnaku Türgi pinnal. Sellele järgnenud aastail pidas PKK verist sissisõda Türgi sõjaväe vastu, mis on siiani maksma läinud üle 40 000 inimelu.
1990ndail oli Türgi idaosa muudetud sõjatsooniks, kus sõjavägi põletas ja hävitas tuhandeid külasid ning nn surmapatrullid rüüstasid kurdide linnu. PKK ründas mitut tsiviilobjekti, et kahjustada Türgi turismi.
Pärast seda, kui PKK juht Abdullah Öcalan 1999. aastal vahistati, on partei oma eesmärke kohandanud ega võitle enam iseseisva riigi eest, vaid kurdi piirkondade autonoomsuse eest.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
