Ajaloolased ei oska nimetada täpset daatumit, millal heideti esimene bumerang, kuid bumerangidega inime­si kujutatakse umbes 50 000 aastat vanadel Austraalia koopa­maalingutel. See kõver ja viskaja juurde tagasipöörduv relv kujunes tõenäoliselt välja heitepuust, mis oli raske, lõikamise teel spetsiaalselt voolitud puidust kepp, millega võis saaklooma tabada umbes 150 meetri kauguselt.

Bumerang ei ole ainult jahirelv. Austraalia aborigeenide jaoks, kes elavad maailma võib-olla kõige külalis­lahkusetuma maastikuga paigas, oli bumerang oluline riist, mis täitis mitut funktsiooni. Bumerangiga kaevati auke, võeti maha põõsaid, süüdati lõkketuli ja seda kasutati isegi muusika tegemiseks ning heli­signaalide abil sidepidamiseks. Bumerang moodustas olulise osa muistse inimese n-ö ellujäämis­varustusest.

Kuigi bumerangist on saanud Austraa­lia põliselanike sümbol, näitavad arheoloogilised leiud, et bumerang oli kasutusel üle maailma. Kaunistatud bumerange on teadlased leidnud näiteks Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambrist. Mitu Vana-Egiptuse ajast pärinevat seina­maalingut tõendavad samuti, et bumerange kasutati Niilusel lindude küttimiseks. Bumerangilaadsed relvad olid tuntud ka Aafrikas, Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

Ajaloo vanim bumerang leiti Poola lõunaosa ühest koopast. See oli lõiga­tud välja mammutivõhast ja on arvatavasti ligi 30 000 aastat vana.