Milline majandusmull lõhkes esimesena?

© Bridgeman Images

EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN

8. AUGUST 2023

Majandusmull tekib siis, kui kaupade hinnad kallinevad spekuleerimise tõttu olulisel määral, peegeldamata enam nende tegelikku väärtust. Ajaloo esimene spekulatiivne mull oli tulbi­maania Hollandis 1630. aastail. 

Tulp saabus Euroopasse 1550. aastail ja sai rikaste hulgas kiiresti staatusesümboliks. Botaanikud pühendusid tööle eksootilise lillega, millest aretati uusi värviküllaseid sorte. Hollandisse saabus 17. sajandil majanduslik kõrgaeg. Siis tekkis ka keskklassil võimalus osta tulpe ning see suurendas nõudlust ja ka hinda. Mull kasvas ohtlikult suureks aga alles siis, kui kaupmehed hakkasid kauplema tulbisibulatega. See tähendas spekuleerimist tulevikutuludega, sest kaubeldi ju lilledega, mis polnud veel sibulast välja kasvanud. Kõige suurema nõudlusega tulbisordi sibul võis väärt olla sama palju kui maja.

1637. aastaks, kui see mull lõhkes, tegeles tulbikaubandusega juba enamik hollandlasi. Hinnad olid kerkinud nii kõrge­le, et keegi ei suutnud säärast hinda enam maksta. 

Suurinvestorid hakkasid oma tulbi­ärisid müüma ja hinnad langesid tulbi­turul järsult. Krahh põhjustas kogu Hollan­di majanduse langust ning valitsus pidi looma komisjoni, kelle töö oli aidata investorid jalule ja päästa majandus.

Börsikrahh andis mullile nimetuse

Majanduskrahhi nimetati esimest korda mulliks South Sea kriisi ajal, mis puhkes 1720. aastal. Krahhile eelnes spekulatsioonilaine, mille käigus paljud inglased ostsid South Sea Company aktsiaid. Sel ettevõttel oli eksklusiivõigus kaubelda Lõuna-Ameerikaga. Aktsiahind tõusis plahvatuslikult. Kui aga paljud investorid püüdsid oma aktsiaid korraga müüa, siis hakkas aktsiahind hoogsasti kukkuma. Nende hulgas, kes suure rahasumma kaotasid, oli ka teadlane Isaac Newton.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress