Majandusmull tekib siis, kui kaupade hinnad kallinevad spekuleerimise tõttu olulisel määral, peegeldamata enam nende tegelikku väärtust. Ajaloo esimene spekulatiivne mull oli tulbi­maania Hollandis 1630. aastail. 

Tulp saabus Euroopasse 1550. aastail ja sai rikaste hulgas kiiresti staatusesümboliks. Botaanikud pühendusid tööle eksootilise lillega, millest aretati uusi värviküllaseid sorte. Hollandisse saabus 17. sajandil majanduslik kõrgaeg. Siis tekkis ka keskklassil võimalus osta tulpe ning see suurendas nõudlust ja ka hinda. Mull kasvas ohtlikult suureks aga alles siis, kui kaupmehed hakkasid kauplema tulbisibulatega. See tähendas spekuleerimist tulevikutuludega, sest kaubeldi ju lilledega, mis polnud veel sibulast välja kasvanud. Kõige suurema nõudlusega tulbisordi sibul võis väärt olla sama palju kui maja.

1637. aastaks, kui see mull lõhkes, tegeles tulbikaubandusega juba enamik hollandlasi. Hinnad olid kerkinud nii kõrge­le, et keegi ei suutnud säärast hinda enam maksta. 

Suurinvestorid hakkasid oma tulbi­ärisid müüma ja hinnad langesid tulbi­turul järsult. Krahh põhjustas kogu Hollan­di majanduse langust ning valitsus pidi looma komisjoni, kelle töö oli aidata investorid jalule ja päästa majandus.