Uskumatu küll, aga just Andorra (ülaloleval fotol tantsivad andorralased rahvatantsu farandooli) piir pole 742 aasta jooksul paigast nihkunud.

Kuni 1278. aastani võitlesid selle väikese riigi pärast Kataloonia Urgelli piiskop ja Prantsusmaa Foix’ krahv. Lõpuks mõistsid pooled, et targem on võimu jagada.

Üsna harva esineva nähtusena ajaloos sai Andorra kaks valitsejat: nii piiskopist kui ka krahvist said Andorra kaasvürstid. Selline valitsuskord on kestnud tänase päevani, ehkki Foix’ krahvi asemel kannab nüüd Andorra kaasvürsti tiitlit hoopis Prantsusmaa president. Seeläbi on Prantsusmaa president maailmas ainus rahva valitud monarh.

Kuna nii piiskop kui ka krahv pelgasid omal ajal, et leppe teine pool seda rikub, otsustati mägine riik demilitariseerida. Riik pidi igavesest ajast igavesti jääma neutraalseks ja sellel ei tohtinud olla regulaarväge. Kurioosumina sisaldas lepe ka nõuet, et Andorra elanikud pidid igal aastal maksma andamit: 4 seakooti, 40 leiba ja veini. See tava lõppes alles 1993. aastal, mil riik sai oma praegu kehtiva põhiseaduse, mis lõpetas võõr­riikide protektoraadi.