Esimeseks suureks üheainsa jumalaga religiooniks peetakse muinasiraani zoroastrismi. Usu täpset päritolu ei teata, kuid arvatavasti tekkis see ligi 3500 aastat tagasi. Religiooni nimetus tuleneb selle looja Zarathuštra kreekakeelsest nimest (kr Zoroạstrēs). Suulise pärimuse ja arheoloogiliste jälgede põhjal arvatakse, et ta elas aastail 1500–1300 eKr Iraani ja Afganistani vahelises piirkonnas. Paljud teadlased peavad Zarathuštrat ajalooliseks isikuks hoolimata sellest, et tema elu kirjeldav pärimus on müüdilaadne. Zoroastrite pühade tekstide järgi olevat Zarathuštra 30aastaselt saanud jumaliku ilmutuse ning hakkas sestpeale jutlustama ühe jumala, taevajumala Ahura Mazda usku.

Uue usu oluline tuum oli sõnum, et inimesel on vaba tahe ning ta suudab valida hea ja halva vahel. Õiglane ja aus enda mõtetes, sõnades ja tegudes olles saab inimene ise kujundada oma saatuse surmas. Sõnum levis kiiresti ja usk muutus nii suureks, et viimaks sai see võimsa Pärsia riigi religiooniks. Mõne teadlase hinnangul soodustas zoroastrism ka teiste suurte monoteistlike uskude teket. Sellised mõisted nagu paradiis, põrgu ja viimnepäev arvatakse pärinevat zoroastrite teoloogiast.

Kui muslimid vallutasid 7. sajandil Pärsia, algas zoroastrismi lagunemine. Tänapäeval on sel usul umbes 120 000 järgijat, kes peamiselt elavad Iraanis ja Indias.