Mary seisis voodi ääres, vaadates oma abikaasat. Viis päeva oli kuningas George V voodis lebanud. Nüüd, 20. jaanuaril 1936, oli nõrgaks jäänud kuningas kogu jõudu kokku võttes allkirjastanud mõned riiklikud dokumendid. Need pidid tagama, et trooni üle­andmine tema vanimale pojale Edwardile kulgeks Ühendkuningriigi seaduste kohaselt.

Kuninganna Mary ei olnud haigevoodi ääres üksinda. Norfolkis, kuningapere eraresidentsis Sandrigham House’is, viibisid lähimate pereliikmetena ka kroonprints Edward ja tema neli õde-venda. Ainsad võõrad ruumis olid Canterbury peapiiskop ja kuninga ihuarst Bertrand Dawson. Tund enne keskööd oli kõigile selge, et kuningas lahkub peagi. Doktor Dawson tegi majesteedile kaks süsti: ühe vägeva morfiiniannuse, millele järgnes gramm kokaiini. Tugevad valuvaigistid suigutasid kuninga unne ja vähem kui tund hiljem, kell 23.55, George V suri.

Perekond seisis vaikides voodi ümber, püüdes toimunut mõista. Kuninganna Mary kogus ennast esimesena. Ta pöördus Edwardi poole, võttis tema käe ja tõstis selle oma huultele. „Teie Majesteet,“ ütles ta vaikselt pärast Edwardi käe suudlemist. Mary teadis, et tema pojal lasub nüüd raske kohustus oma lahkunud isa pärand üle võtta.