Mis ajast kingime tähtpäeviti lilli?

Muistsed hauad ja Aafrika seina­maalingud näitavad, et inimesed on aastatuhandeid seostanud lõhnavaid ja värvilisi lilli positiivsete tunnetega, näiteks armastusega.

© Sotheby’s

ANDREAS ABILDGAARD

26. AUGUST 2023

Tõenäoliselt kasutasid inimesed lilli juba eelajaloolistel aegadel, et väljendada armastust, austust või hoolt. Arheoloogid on neandertallaste matmispaigast tänapäeva Iraagis leidnud õietolmu ja kuivatatud taimede jäänuseid. See näitab, et neander­tallased asetasid lilli lähedastele hauda kaasa juba 35 000–65 000 aastat tagasi. Tõendeid lillede kinkimisest on leitud ka Vana-Egiptuse ajast. Seina­maalinguil kujutatakse matuselilli ning värvilisi lillekimpe, pärgasid ja vanikud, mida surnutele hauda kaasa pandi. Ka kreeklased ja roomlased uskusid, et lilled on positiivsete emotsioonide sümbol.

Kreeklased panid mitmesuguste võistluste, sealhulgas spordivõistluste võitjatele pähe lilledest pärjad nende edu ja võidu märgina. Roomas kinkisid armunud paarid teineteisele sageli lille­pärgi igavese armastuse märgiks.

Keskajal kujunesid välja lilleliikide spetsii­filised tähendused. Kinkides kindlaid lilli, sai inimene väljendada emotsioone, näiteks roosid väljendasid armastust ja päevalilled lojaalsust. Erilistel puhkudel lillede kinkimise traditsioon on säilinud tänapäevani.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress