Värvikirevate ilutulestikurakettide eest, mis plahvatavad taevas nii uusaastaööl kui ka suvistel pidupäevadel, võime tänada hiinlasi. See, millal nad ilutulestiku leiutasid, pole täpselt teada. Arvatakse, et primitiivne ilutulestik mõeldi välja 9. sajandil. Tollest ajast pärineb teade, et Hiina alkeemikud olevat süüdanud toruks keeratud paberit ja bambusevarre juppe, millesse oli topitud puusütt, väävlit ja salpeetrit. Need plahvatasid kõva pauguga, mis pidi hiinlaste arvates peletama eemale halvad vaimud ja tooma õnne. Seepärast kasutati seda leiutist pidulikel puhkudel, seal­hulgas uue aasta saabumise tähistamiseks.

Keskajal levis ilutulestik Hiinast Lähis-Ida kaudu Euroopasse. See hakkas Euroopa kuningatele meeldima ning seda hakati innukalt kasutama kroonimiste, pulmade ja sõjaväepraadide ajal. Ilutulestikku kärtsutati näiteks 1486. aastal Inglismaa kuninga Henry VII pulmas. Hilisem Inglismaa kuninganna Elizabeth I oli paukudest ja mürast niivõrd vaimustunud, et lõi õukonda lausa Inglismaa tulemeistri ameti.

Esimesed ilutulestikud tegidki rohkem pauku ja müra ning suitsu. Värvilised sädemed hakkasid lendama alles 1830ndail, kui Itaalia ilutulestikumeistrid õppisid püssirohu sisse segama mitmesuguseid metallipulbreid. Sestsaadik hakkas ilutulestik levima veel kiiremini ning omandas nagu Hiinaski tähtsa koha uusaastapidustustel jt olulistel sündmustel.