Poeet ja aadlik Byron oli juhtfiguur romantismis, mis iseloomustas Euroopa kultuurielu umbes aastail 1800–1850. Just tema romantiline süda põhjustaski ta varajase surma.

Byron oli 33aastane, kui kreeklased hakkasid 1821. aastal mässama osmanitest valitsejate vastu. Nagu teised poeedid kogu Euroopas, oli ta entusiasmist haaratud. Ta kujutles, et antiikfilosoofide järeltulijad taastavad Vana-Kreeka. Briti poeet järgis nende paljude Kreeka vabadusvõitlusse osale­ma läinud meeste eeskuju.

Pärast reaalsusega kohtumist purune­sid aga paljude romantikute unistused, kuna sõjale olid iseloomulikud tapatalgud ja metsikused, milles kreeklased osalesid samasuguse kirglikkusega nagu türklased. 

Osa romantikuid naasis hirmunult koju, kuid mitte Byron. Ta andis hädaabi vajavate kreeklaste toetuseks palju raha ja tema illusioonid olid ikka veel säilinud, kui ta 1824. aasta kevadel oma esimese sõjalise operatsiooni ajal haigestus. 

Toonane arstiabi kujutas endast aadrilaskmist, mis teda aga veelgi nõrgestas. Byron suri 19. aprillil ning kreeklased kuulutasid ta otsekohe märtriks, kes suri nende asja eest.