Mis oli sakslaste motoriseeritud üksuste edu võti?
Natsi-Saksamaa relvajõudude motoriseeritud üksused liikusid ülejäänud armee ees. Wehrmachti silmadena teostasid nad luuret, kuid see ei olnud nende ainus roll.
© BPK / Scala Archives
ANDREAS ABILDGAARD
11. AUGUST 2022
Enamik Saksa sõdureist liikus Teise maailmasõja ajal jalgsi või hobustega, kuid kõigil rinnetel kasutati ka motoriseeritud üksusi.Kiireid motoüksusi pruugiti peamiselt eelluureks. Selline üksus koosnes harilikult neljast-viiest mootorratast, mille külgkorvis istus kuulipildur. Nende järel tulid kergsoomukid, mis vajaduse korral ründasid vaenlase positsiooni.
Mootorratturid said sageli ka iseseisvalt hakkama, nagu näiteks 1941. aasta aprillis, kui SSi ohvitser Fritz Klingenberg sisenes motoriseeritud üksusega Serbia pealinna Belgradi, kus ta heiskas haakristiga lipu ja tõrjus kõik serblaste rünnakud tagasi.
1941. aasta suvel sisenesid ka Eestisse esmalt mobiilsed üksused: jalgrattapataljon liikus Pärnu poole ning motoriseeritud grupp Viljandisse.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
