Mis oli sakslaste motoriseeritud üksuste edu võti?

Natsi-Saksamaa relvajõudude motoriseeritud üksused liikusid ülejäänud armee ees. Wehrmachti silmadena teostasid nad luuret, kuid see ei olnud nende ainus roll.

© BPK / Scala Archives

ANDREAS ABILDGAARD

11. AUGUST 2022

Enamik Saksa sõdureist liikus Teise maailmasõja ajal jalgsi või hobustega, kuid kõigil rinnetel kasutati ka motoriseeritud üksusi.Kiireid motoüksusi pruugiti peamiselt eelluureks. Selline üksus koosnes harilikult neljast-viiest mootorratast, mille külgkorvis istus kuulipildur. Nende järel tulid kergsoomukid, mis vajaduse korral ründasid vaenlase positsiooni.

Mootorratturid said sageli ka iseseisvalt hakkama, nagu näiteks 1941. aasta aprillis, kui SSi ohvitser Fritz Klingenberg sisenes motoriseeritud üksusega Serbia pealinna Belgradi, kus ta heiskas haakristiga lipu ja tõrjus kõik serblaste rünnakud tagasi.

1941. aasta suvel sisenesid ka Eestisse esmalt mobiilsed üksused: jalgrattapataljon liikus Pärnu poole ning motoriseeritud grupp Viljandisse.

külgkorviga mootorratas BMW R75

Tippkiirus: 92 km/h asfaldil, 42 km/h maastikul
Sõiduulatus: 159 km
Relvastus: 7,92 mm kuulipilduja, 500 padrunit
Toodeti umbes 18 000

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress