Kolmekümneaastane Mary Carleton sisenes 1672. aasta detsembrikuus Londoni Old Bailey kohtuhoonesse. Teda süüdistati hõbetaldriku varastamises, aga kohtuprotsessi käigus selgus, et see vargus oli naise väikseim patt. Juba aasta varem oli ta varguses süüdi mõistetud ja saadetud välja Briti kolooniasse Jamaicale, kuid ta põgenes sealt ja jõudis tagasi Londonisse.

Seetõttu süüdistati teda ka karistuse eest põgenemises. Kohtunikule selgitas Mary, et ta oli laeval, mis teda Jamaicale viis, nurjanud mässu.

„Laevakapten ja Jamaica kuberner suhtusid seetõttu minusse nii hästi, et nad lubasid mul koju minna,“ kinnitas ta silma­gi pilgutamata.