Ühe liikme ründamist käsitatakse rünnakuna kõikide NATO liikmesriikide vastu. Nii on kirjas NATO artiklis 5, mis on aastakümneid olnud NATO liikmesriikide vahelise koostöö selgroog.
© Shutterstock
ANDREAS ABILDGAARD
20. DETSEMBER 2022
Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 öeldakse: „Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu.“ See musketäride vanne on NATO kollektiivkaitse alus. Artikkel jätkub lubadusega, et sellise rünnaku korral abistab iga NATO liige rünnaku alla sattunud liiget, kasutades „abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudusid“.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO tekkis Teise maailmasõja järel 1949. aastal. Nõukogude Liit püüdis sel ajal agressiivselt kommunismi levitada, seades ohtu paljud demokraatlikult valitud valitsused mitmes Euroopa riigis. Näiteks aasta enne seda oli kommunistlik partei kukutanud Tšehhoslovakkia valitsuse. 1949. aasta aprillis kohtusid 12 lääneriigi juhid Washingtonis, kus allkirjastati lepe, millega rajati NATO.
„Julged mehed ja visionäärid saavad otsustada oma saatuse üle. Nad saavad valida orjuse või vabaduse, sõja või rahu,“ ütles tolleaegne Ameerika Ühendriikide president Harry S. Truman allkirjastamise tseremoonial.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud