Mõjukas taanlanna oli nõid

40 aastat arvasid arheoloogid ja ajaloolased, et ühest ühishauast
leitud luustikud kuulusid rikkale naisele ja tema träälile (orjuses olevale sõjavangile). Värske DNA-analüüs lükkas selle siiski ümber.

© Roskilde Museum

JANNIK PETERSEN

02. JAANUAR 2021

Taanis Roskilde linnamuuseumis on juba 1980ndaist välja pandud kaks nn Gerdrupi hauast leitud luustikku. Näitu­se infotahvel ütleb, et „arvatavasti oli naine oma kogukonnas mõjukas isik“. Meest, kes tema kõrvale oli maetud, peeti „orjaks, kes pidi sunniviisil koos oma valitsejannaga surma minema“.

Kopenhaageni ülikoolis tehtud DNA-analüüsist selgus, et eksperdid eksisid, sest 60aastane naine oli tema kõrval lebanud mehe ema. Seega ei saanud kinnitust teadlaste senine ettekujutus viikingiaja Taani kogukondade võimu­suhetest, vaid haud räägib teise loo. 

Nn Gerdrupi haud, nagu see nägi välja 1981. aastal. Mõlemad luustikud on tänapäeval väljas Roskilde muuseumis.

ROSKILDE MUSEUM

Haud tõstatab mitu küsimust:

1. Ühteköidetud jalad

Juuksed koosnevad parukast, mis on valmistatud spetsiaalselt geiša näokuju järgi. Soeng on tuletatud traditsioonilisest pruudisoengust.

2. Rahn pidi hoidma naise maa all

Võib-olla pelgasid nõia tapjad, et ta tõuseb hauast kodukäijana üles. Igatahes olid tema surnukeha peale hoolikalt paigutatud suured kivirahnud.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress