William Shakespeare mõrvas rohkem kui 250 inimest, kasutades oma ohvrite tapmiseks maohammustusi, unevaegust ja kõrva valatud mürki. Tõsi, kõik tema veretööd olid kirjanduslikud. Vaatleme lähemalt mõrvu Shakespeare’i teostes.
© W. and D. Downey / Stringer / Getty Images
SØREN STEENSIG JA BUE KINDTLER-NIELSEN
1. APRILL 2023
16. sajandi Londonis ei olnud teater üksnes ühiskonna eliidile mõeldud kõrgkultuuriline kogemus. Kõik, kel oli taskus šilling, võisid jalutada üle London Bridge’i Thamesi lõunakaldale ja minna teatrisse Globe, millele kuulus poeet oma näidendeid kirjutas. Teatrisse tulnud lihtinimesed soovisid põnevust, draamat ja tugevaid emotsioone – eelistatult seoses mõne näidenditegelase surmaga.
Shakespeare’i teostes kaotab elu üle 250 inimese. Näitekirjanik on nende teise ilma saatmiseks kasutanud väga loomingulisi, aga kohati ka õõvastavalt realistlikke võtteid.
Shakespeare’i kuulsaimas näidendis „Hamlet“ ilmub peategelase surnud isa vaimuna. Vaim paljastab, et Hamleti kuri onu Claudius tappis isa. Vaim räägib ka, et see oli mürk hebon, mis talle lõpu tegi. Nimelt olevat Claudius valanud seda talle magamise ajal kõrva.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud