Teadlased on leidnud tõendi vanima seni teadaoleva näokaunistuse kohta. See kuulus noorele mehele, kes elas Aafrikas 12 000 aastat tagasi. Avastuse tegi noormehe luustiku hammaste kahjustu­si uurinud antropoloog John C. Willman Portugalis asuvast Coimbra ülikoolist.

Esiajaloolise noormehe luustik leiti Tansaanias 1913. aastal kuulsast Olduvai kuristikust ja seetõttu hakati leidu kutsuma Olduvai hominiidiks 1 (lüh OH1). Luustikku lähemalt uurides märkasid teadlased, et alalõua neli esihammast olid väga kulunud. Tookord püstitati hüpotees, et noor mees oli toitunud kiudainerikastest taimedest ja kulumine tekkis tugevate kiudude närimisest.

Kui aga John C. Willman hambakahjustusi uuesti uuris, jõudis ta hoopis teisele järeldusele. Hambakulumise märgid sarnanesid nendega, mida kohtab inimestel, kellel on pikka aega olnud alahuuleneet. Hammaste kulumine tekib needi tagakülje ja hammas­te vahelisest pidevast hõõrdumisest. Willmani hinnangut mööda oli esiajaloolise noormehe alahuuleneet tõenäoliselt puidust. Hambakahjustuste ulatuse põhjal järeldades oli alahuuleehe umbes 2 cm läbimõõduga.Kulumis­jälgede järgi tema purihammastel võib järeldada, et noorel mehel olid ka mõlemad põsed augustatud.