Mungad päästsid veini ja jõid seda ise!

Keskaegsed mungad pidid olema vagad ja hoiduma patust, ent lubaduse pidamine oli raske. Euroopas olid just mungad need, kes tootsid kõige enam veini ning kloostrite keldrid olid joovastavaid jooke täis.

© Artokoloro / Imageselect & Shutterstock

JONAS TERNEY ARASEN

1. MÄRT 2023

Kloostri söögisaalis sumisesid kärbsed, keda meelitasid kohale põrandal ja laual läiki­vad käärinud viina­marjamahla laigud. Saal kumises pominast ja jorinast, mille sekka kostis ka joobnud häälte kõvemaid hüüatusi. Melu kestis seni, kuni hämarat saali hakkasid valgustama esimesed päikese­kiired.

12. sajandil Inglismaa lõunaosas asunud Hyde’i kloostri elanikud olid öö otsa veini kaaninud. Neil polnud kavatsustki veel lõpetada, sest suurepärast veini, mis polnud mõeldud müügiks, vaid oligi valmista­tud kloostri­asukate endi tarbeks, oli veel küllalt järel.

Peo oli eelmisel õhtul käima tõmmanud abee Brightwold, kes magas nüüd söögilaua peal. Teised mungad raputasid teda, kuid mees ei ärganud, ja alles pole päeva peale mõisteti, et veinisõbrast abee oli joonud nõnda palju, et oli selle kätte ära surnud.

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress