Keskaegsed mungad pidid olema vagad ja hoiduma patust, ent lubaduse pidamine oli raske. Euroopas olid just mungad need, kes tootsid kõige enam veini ning kloostrite keldrid olid joovastavaid jooke täis.
© Artokoloro / Imageselect & Shutterstock
JONAS TERNEY ARASEN
1. MÄRT 2023
Kloostri söögisaalis sumisesid kärbsed, keda meelitasid kohale põrandal ja laual läikivad käärinud viinamarjamahla laigud. Saal kumises pominast ja jorinast, mille sekka kostis ka joobnud häälte kõvemaid hüüatusi. Melu kestis seni, kuni hämarat saali hakkasid valgustama esimesed päikesekiired.
12. sajandil Inglismaa lõunaosas asunud Hyde’i kloostri elanikud olid öö otsa veini kaaninud. Neil polnud kavatsustki veel lõpetada, sest suurepärast veini, mis polnud mõeldud müügiks, vaid oligi valmistatud kloostriasukate endi tarbeks, oli veel küllalt järel.
Peo oli eelmisel õhtul käima tõmmanud abee Brightwold, kes magas nüüd söögilaua peal. Teised mungad raputasid teda, kuid mees ei ärganud, ja alles pole päeva peale mõisteti, et veinisõbrast abee oli joonud nõnda palju, et oli selle kätte ära surnud.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud