Sellel 826. aasta suvepäeva hommi­kul oli Reini jõe rannale kogunenud palju inimesi. Tuhanded Mainzi elanikud olid tulnud välja lootuses näha kas või korraks oma silmaga eksootilisi viikin­geid, kes oma laevadega parasjagu mööda jõge sõitsid. Juhtlaeva vööris seisis daanide (niimoodi tänapäeva Taani ala viikingeid toona kutsuti) kuningas Harald Klak. Tema taga paistis ligi sada laeva, milles istusid aerude taga pika­habemelised viikingid. Nad olid tulnud nii kaugele sisemaale selleks, et kohtuda maailma kõige mõjuvõimsama mehega – Frangi keisri Ludwig Vagaga.

Ludwig ootas juba sadamakail ning võttis daanide kuninga soojalt vastu. Järg­misel päeval pidi kuningas end ristida laskma. Üheskoos 400 sõdalasega ilmuski ta selleks pühalikuks toiminguks Mainzi katedraali.

Ristimise järel pühitseti daanide kuningat ja talle kingiti hinnalisi kingitusi, kullast ehteid ja keep, mille tikanditesse olid õmmeldud vääriskivid. Kuningat ei toonud aga Mainzi äsja tärganud usk kristlaste Jumalasse või rikkalike kingituste ootus. Tema riigis käis kodusõda ja kuningas vajas võimu säilitamiseks tugevat liitlast.