Musketärid

Võitlusvalmid, lojaalsed ja hulljulged musketärid olid Prantsusmaa rusikaks 17. sajandi Euroopa lahinguväljadel. Koosnedes uljastest maameestest, kelle murrakut pariislased halvustasid, võitles musketäride üksus vapralt ja sai Louis XIV kardetud eliitsõjaväeks.

© Scanpix & Shutterstock

ELSE CRISTENSEN

Kuupäev:1. APRILL 2021

„Noore gaskoonlase süda kloppis nii, et pidi rinnus peaaegu lõhkema, kuid, tänu jumalale, mitte hirmust, sellest polnud jälge­gi, ega ka võitlusinnust; ta võitles nagu vihane tiiger, keerutas kümme korda oma vastast ringi­ratast ja vahetas kakskümmend korda positsiooni ja kaitselööki.“

Alates 1844. aastast, mil prantslane Alexandre Dumas hakkas järjejutuna avalda­ma raamatut „Kolm muske­täri“, on kirjaniku loodud andeka d’Artagnani ja ta relvavendade dramaatilised seiklused kujundanud ettekujutust Prantsuse musketäridest. Muske­täridele endile oli aga igapäevane reaalsus märksa vähem glamuurne. Enamik neist pärines vaestest oludest ja pidi võitlema lugupidamise saavuta­miseks. Selleks pidid nad osa võtma sõjakäikudest, mis tegid 17. ja 18. sajandil Prantsusmaast Euroopa domineeriva suurriigi.

Prantsuse musketärid said nime musketi järgi, millega kuningas Louis XIII relvastas 1622. aastal oma üksused. Pikk tulirelv oli tehniliselt uuenduslik ja suutis erinevalt eelkäijast haakpüssist välja tulistada suure kuuli, mis läbis isegi turvise. Relv oli üsna raske ja kohmakas. Musket kaalus 7–9 kg ning seda oli nii raske käsitseda, et see tuli tulistamiseks asetada tugihargile. Kogenud musketärid suutsid relva laadida ja tulistada 30–60 sekundiga.

© DK IMAGES

Musketäride üksus loodi 1622. aastal kuningas Louis XIII ajal. Vähem kui sajand varem oli Martin Lutheri algatatud reformatsioon lõhestanud Euroopa katoliiklikeks ja protestantlikeks riikideks, mis nüüd võitlesid omavahel kaubanduse, võimu ja staatuse pärast. Samamoodi kui riigid võitlesid ka religioonid. Tuulest räsitud Lõuna-Prantsusmaa linn La Rochelle oli mõjukate protestantidest hugenottide kants, mil olid oma valitsus ja laevastik. Kindluslinna käänulistel tänavatel hõõgus mäss katoliiklust pooldanud Louis XIII vastu.

Protestantide vaigistamiseks piiras kuningas 1621. aastal linna ümber ja kasutas ühtlasi võimalust oma sõjaväe reorganiseerimiseks. Kuninga pilk langes kergeratsaväe kompaniile, mille liikmed olid varustatud pikkade haakpüssidega ning tuntud oma südiduse ja täpsus­laskmise poolest. Louis XIII varustas üksuse tunduvalt tõhusamate musketitega ja tegi neist isikliku ihukaitseüksuse, nimetades neid kuninga musketärideks.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress