Must surm ei olnudki nõnda surmav

© NATIONAL LIBRARY OF MEDICINE

JANNIK PETERSEN

10. JUUNI 2022

Õietolmu-uuring näitas, et Euroopa hirmsaim pandeemia ei põhjustanud sugugi igal pool katastroofilist rahvastikukadu.

Must surm kummitab meie kollektiivses mälus ühe kõige hirmsama pandeemiana, mis maailma kunagi on tabanud. Äsjane uurimus näitab, et see katk ei tapnudki ehk nii palju inimesi, kui siiani on arvatud.

Ajaloolased on seni rehkendanud, et mustaks surmaks nimetatud katk tappis aastail 1347–1352 Euroopas peaaegu poole elanikkonnast. Nüüd uuris rahvus­vaheline teadlaste rühm lähemalt selle haiguslaine suremusnäitajaid ning pidi nenti­ma, et suur osa Euroopast pääses kõige hullemast saatusest.

Teadlased analüüsisid 1634 ajaloolist õietolmuproovi, mille põhjal saadi teada, missuguseid õistaimi kasvatati. Proovide liigiline muutus kõneles nende taimede leviku kahanemisest või kasvamisest. Põllu­majanduslike taimede puhul on selge, et nende arvukus käis sama jalga inim­­asustusega.

Katku ja sellele järgnenud aastate õie­tolmuproovide põhjal saab teha jäeldusi selle kohta, kas ja kui palju katk toonaseid külasid laastas. Selgus, et Kesk- ja Ida-Euroopat ei tabanud katk sama raskelt kui näiteks põhjamaid ja Prantsusmaad. Ida-Euroopa paljudes osades oli suremus ligikaudu 25 protsenti, mis oli ainult pool sellest, mis tabas läänt. Praegustes Baltimaades, Poolas ja Soomes põllumajandus sel ajal hoopis edenes.

Miks Ida-Euroopa pidas mustale surmale paremini vastu kui lääs, pole päris selge.

© NATIONAL LIBRARY OF MEDICINE

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress