Must surm ei olnudki nõnda surmav

© NATIONAL LIBRARY OF MEDICINE

JANNIK PETERSEN

10. JUUNI 2022

Õietolmu-uuring näitas, et Euroopa hirmsaim pandeemia ei põhjustanud sugugi igal pool katastroofilist rahvastikukadu.

Must surm kummitab meie kollektiivses mälus ühe kõige hirmsama pandeemiana, mis maailma kunagi on tabanud. Äsjane uurimus näitab, et see katk ei tapnudki ehk nii palju inimesi, kui siiani on arvatud.

Ajaloolased on seni rehkendanud, et mustaks surmaks nimetatud katk tappis aastail 1347–1352 Euroopas peaaegu poole elanikkonnast. Nüüd uuris rahvus­vaheline teadlaste rühm lähemalt selle haiguslaine suremusnäitajaid ning pidi nenti­ma, et suur osa Euroopast pääses kõige hullemast saatusest.

Teadlased analüüsisid 1634 ajaloolist õietolmuproovi, mille põhjal saadi teada, missuguseid õistaimi kasvatati. Proovide liigiline muutus kõneles nende taimede leviku kahanemisest või kasvamisest. Põllu­majanduslike taimede puhul on selge, et nende arvukus käis sama jalga inim­­asustusega.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress