Õietolmu-uuring näitas, et Euroopa hirmsaim pandeemia ei põhjustanud sugugi igal pool katastroofilist rahvastikukadu.

Must surm kummitab meie kollektiivses mälus ühe kõige hirmsama pandeemiana, mis maailma kunagi on tabanud. Äsjane uurimus näitab, et see katk ei tapnudki ehk nii palju inimesi, kui siiani on arvatud.

Ajaloolased on seni rehkendanud, et mustaks surmaks nimetatud katk tappis aastail 1347–1352 Euroopas peaaegu poole elanikkonnast. Nüüd uuris rahvus­vaheline teadlaste rühm lähemalt selle haiguslaine suremusnäitajaid ning pidi nenti­ma, et suur osa Euroopast pääses kõige hullemast saatusest.

Teadlased analüüsisid 1634 ajaloolist õietolmuproovi, mille põhjal saadi teada, missuguseid õistaimi kasvatati. Proovide liigiline muutus kõneles nende taimede leviku kahanemisest või kasvamisest. Põllu­majanduslike taimede puhul on selge, et nende arvukus käis sama jalga inim­­asustusega.