Tule minevikku!

Mustad löödi Tulsas mättasse Õnnetu saapapuhastaja komistamine sai sädemeks, mis sütitas Ameerika Ühendriikide veriseimad rassirahutused. Rüüstamise käigus mõrvasid Tulsa valged elanikud musti kaaskodanikke ning põletasid nende linnaosa maani maha.

TROELS USSING & BUE KINDTLER-NIELSEN

1. SEPTEMBER 2021

3 min read Tiheda suitsu sambad kerkisid kõikjal, kuhu pilk küündis. Oli kolmapäeva, 1921. aasta 1. juuni hommik ning O. W. Gurley vaatas oma hotelli aknast kaost, mis möllas Tulsa linnas Oklahoma osariigis.

Mustanahaline hotelliomanik ei adunud päris täpselt, mida ta nägi. Leegid olid neelamas linnaosa, kus mees oli 15 aastat elanud. Kui Gurley trepist alla hoone ette jooksis, pragises tuli juba kõigest mõne maja kaugusel tema hotellist.

„Tulge parem hotellist välja, kuna me põletame kogu selle neetud jama maha. Viige parem oma kliendid välja,“ räusklesid tänaval kolm valget meest.

Gurley kolmekorruseline hotell, mille arendamine oli kujunenud tema elutööks, asus Greenwoodi linnaosas. Kogu öö olid seal kõlanud lasud ja voolanud veri. Hotelliomanik oli viimase hetkeni siiski lootnud, et üles ärritatud inimeste jõugud säästavad tema hoonet. Nüüd oli aga tähtsust üksnes ellujäämisel.

Pärast inimeste hotellist välja juhatamist võttis Gurley oma naise Emma käekõrvale ja asus koos teiste afroameeriklastega põgenema. Abielupaar jõudis mööda tänavat veidi maad liikuda, kui nende taga plaksusid kahe püstoli lasud. Üks noor mees kukkus surnult Gurley kõrvale. Vapustatuna kuulis hotelliomanik ka naise oiet, enne kui too maha kukkus.

„Emma!“ karjatas mees, kui ta põlvili viskus ja naiselt kuulihaavu otsis. Naine oli kahvatu, kuid lahtiste silmadega.

„Gurley, ära mõtle mulle. Sa pead põgenema,“ sosistas ta. Gurley vaatas Emmale viimast korda sügavasti silma, enne kui püsti tõusis ning põgenes.

Tagasi vaatamata tormas ta hingetuna piki tänavaid, mis olid kaetud lõhutud akende klaasikildudega. Igal pool tema ümber põgenesid mehed, naised ja lapsed valgete eest, kes neid relvade ja põlevate tõrvikutega jälitasid. Selle linna kõiki mustanahalisi ähvardas armutu mahanottimine.

20. sajandi alguseni oli Tulsa olnud lõunaosariigi Oklahoma unine kolgas, aga 1905. aasta novembris sattusid töölised ühel maatükil naftasoontele ning peagi sai piirkonnast üks Ameerika Ühendriikide rikkalikemaid naftavälju.

Tulsas kääris vihkamine Nafta tegi Tulsast buumilinna, kuhu inimesed tunglesid elama, lootes seal oma taskuid täita. Migrandid, kes ei saanud endale kruntide ostmist ja nafta puurimist lubada, avasid selle asemel poode, baare või teisi väikeettevõtteid.

Peagi sai Tulsa tuntuks kui Magic City. Aastail 1900–1921 kasvas rahvaarv plahvatuslikult 1400 inimeselt 72 000ni.

Juba ammu enne naftabuumi moodustasid suure osa Tulsa elanikest mustanahalised, kes olid piirkonda toodud orjadena. Nüüd tulvas linna üha rohkem tööd otsivaid afroameeriklasi. Peaaegu iga valge keskklassi perekond palkas musti autojuhtideks, teenijannadeks, aednikeks ja pesunaisteks. Tulsa must elanikkond suundus hommikuti tööle valgete linnaosadesse, mis asusid linna lõunaosas. Ise elasid nad põhja pool raudteed Greenwoodi linnaosas, mis 1921. aastal majutas peaaegu 11 000 elanikku. Paljud elasid väikestes lagunenud majades, kuid ettevõtlikud mustad mehed teenisid piirkonnas head raha.

Greenwoodi populaarse kino Dreamland Theater omanikust ettevõtjal oli isegi oma auto.

Nürnbergi seadused kehtisid mitte ainult juutidele, vaid ka mustanahalistele ja mustlastele.

Natse inspireeris Jim Crow’ süsteem Kui natsid 1933. aastal võimule tulid, huvitus Hitler USA Jim Crow’ süsteemist. Lõunaosariikide edu elanike jagamisel nende nahavärvuse ja päritolu põhjal inspireeris Nürnbergi seadusi, mille Hitler 1935. aastal kehtestas.

Seadused sätestasid näiteks seda, et ainult „saksa või seotud verega“ inimesed võivad olla kodanikud ja nautida kõiki poliitilisi õigusi. Seadused keelasid ka vahekorra juutide ja niinimetatud ehtsate riigikodanike vahel.

Näita rohkem Linnaosa kõige jõukam ärimees oli siiski O. W. Gurley. Tema suur kolmekorruseline hotell nägi paljude teiste kaunite äride kõrval välja nõnda silmapaistev, et piirkond sai hüüdnimeks Black Wall Street.

Greenwoodi paljude mustade elanike edu põhjustas rahulolematust valgete seas, kes uskusid, et endised orjad ei peaks kokku kühveldama suuremaid summasid kui nemad ise. Veel suuremat muret põhjustas valgete ringkonnis asjaolu, et linna mustanahaline elanikkond üha kasvas.

„Tulsat ähvardab Oklahoma valgeima linna maine kaotamine,“ hoiatas ajaleht Tulsa Democrats.

Linna valgeid elanikke rahustas aga teadmine, et Jim Crow’ süsteem eraldas valged ja mustad rangelt üksteisest. Pärast seda, kui USA 1865. aastal orjapidamisest loobus, kuulutas toonane president Abraham Lincoln, et mustad on võitnud „õiguse elule, vabadusele ja õnne otsimisele“.

Hotelliomanik O. W. Gurley nägi, kuidas tema elutöö Tulsa veresauna ajal maha põles.

Afroameeriklased ei saanud siiski võrdseteks kodanikeks, sest lõunaosariigid kehtestasid juba 1870. aastail musti ja valgeid eraldavad seadused.

Erineva nahavärvusega inimesed ei võinud käia samas koolis või istuda samas rongikupees. Kui mustad ei osanud lugeda või kirjutada, kaotasid nad õiguse hääletada. Tulsas ei lubatud mustadel siseneda isegi poodi, kus sisseoste tegid valged. Nad kõlbasid küll poes töötama, täites lihtsaid ülesandeid klientidega kokku puutumata. Põlastus värviliste vastu üha suurenes ja 1910. aastate lõpus toimusid Tulsas valgete ja mustade vägivaldsed konfliktid.

Kohalik ajaleht Tulsa Tribune levitas rassistlike meeleolusid ja selle autorid hakkasid viitama Greenwoodile kui väikesele Aafrikale või neegrilinnale ehk piirkonnale, mis peatoimetaja Richard Lloyd Jonesi sõnutsi oli üle ujutatud „kärakast, uimastitest, räpastest neegritest ja relvadest“. Toimetaja rõhutas, et „räpane neeger on kõige hullem olevus, kes kahe jala peal käia suudab“. 1921. aastal piisas ainult ühest süütust vahejuhtumist, kui rassiviha naftalinnas üle kees.

Esmaspäev, 1921. aasta 30. mai algas 19aastasele Dick Rowlandile nagu iga teinegi päev. Mustanahaline teismeline töötas saapapuhastajana, harjates ja viksides ühes Tulsa keskuse poes valgete meeste jalatseid.

Kui Rowland pidi hommikul tualetti minema, sattus ta hätta. Poe kemps oli mõledud ainult valgetele, nii et Rowland pidi suunduma naabermaja neljandale korrusele, kus asus väike tualett sildiga „Ainult värvilistele“.

Mustadel oli luba kasutada lifti, ning kui Rowland jälle alla sõita soovis, komistas ta liftikabiini astudes ja põrkas kokku liftioperaatori, valgenahalise Sarah Page’iga. Too teadis Rowlandit liftisõitudelt, kuid hakkas ometigi kriiskama ja tagus teismelist oma kotiga, samal ajal kui noormees püüdis tema kätt eemale tõrjuda.

„Mind rünnati,“ kriiskas Page, kui uks alumisel korrusel avanes. Rowland sattus paanikasse ja tormas minema, kuid järgmisel päeval vahistas politsei noore saapaviksija ja pani ta linna kohtumaja ülemisele korrusele vangikongi. Šerif William McCullough tõotas Rowlandile õiglast kohtumõistmist, kuid juba 31. mai hommikul hakkas Tulsa õhkkond pingestuma.

Õnnetus põhjustas rassirahutused Ajaleht Tulsa Tribune oli tol päeval esimesena maininud liftiintsidenti ja seletanud lugejatele, et must teismeline oli kriimustanud Page’i „käsi ja nägu ning rebinud ta rõivad lõhki“.

Kui ajalehepoisid levitasid pärastlõunal tänavail ajalehe hilist väljaannet, karjusid nad: „Ekstra! Lisa! Neeger lintšitakse täna! Lugege kõike juhtumi kohta!“ Kui šerif McCullough ajalehepealkirja nägi, taipas ta, et olukord võib kujuneda katastroofiks.

„Andke neeger meile!“ käratses tänaval rahvahulk, mis iga tunniga muudkui suurenes.

„Mingit lintšimist ei toimu. Kõik, kes püüavad jõuda poisini vanglas, peavad esiteks tapma minu,“ käratas šerif verejanulisele rahvale.

Lintšimismeeleolu oli siiski võimatu lämmatada ning olukord muutus veel plahvatusohtlikumaks, kui välja ilmusid mustade rühmad Greenwoodist. Nad soovisid takistada Rowlandi mahalaskmist või ülespoomist ja paljud neist olid relvastatud.

Mustanahalised võisid janu kustutada ainult veekraanist sildiga „Värvilised“.

Jim Crow’ süsteem jagas rahva 20. sajandi alguses kehtestasid Oklahoma võimud Jim Crow’ süsteemi, mis eraldas mustad ja valged. Nimetus pärines sõust, kus mustaks värvitud nägudega valged pilasid musti.

Mustadel keelati koos valgetega pesta Loodusvarad tegid Oklahomast tõelise nafta ja kaevanduse Meka. Mustad ja valged töötasid külg külje kõrval, kuid 1903. aastast alates pidid nad riietuma eraldi. „Neegrite saunad ja riidekapid tuleb eraldada valge rassi omadest,“ võis lugeda osariigi seadustest.

Õpetajad said trahvi, kui õpetasid eri värvi lapsi koos 1904. aastal sätestas seadus, et õpetaja, kes õpetab koolis nii värvilisi kui ka valgeid õpilasi, „peetakse väärteos süüdi olevaks“ ning teda karistati trahviga 10–50 dollarit. Põhja-Carolina osariigis keelas seadus ka raamatute vahetamise värviliste ja valgete õpilaste vahel.

Mustad kaotasid õiguse hääletada Uus seadus nägi 1907. aastal ette, et kodanik võis valimistel hääletada ainult siis, kui ta suutis „lugeda või kirjutada kõiki osariigi konstitutsiooni lõike“. Paljud mustad ei osanud lugeda ega kirjutada ning seetõttu keelas seadus neil valimistel hääletada.

Isegi surnuna tuli mustad ja valged eraldada Surnumatjad pidid eraldama valged ja värvilised, sest 1907. aastal vastu võetud seadus käskis vedada erineva nahavärvusega kodanikke eraldi surnuvankritel. Oklahoma võimud pidasid ülioluliseks, et kodanikke ei koheldaks isegi pärast surma võrdsetena.

Rongide ja trammide vagunid olid eraldi 1908. aastast kirjutas politsei välja trahvi 100–1000 dollarit, kui transpordifirmad ei jaganud ronge ja tramme eraldi värvilistele ja valgetele mõeldud osadeks. Kui reisija avastati valest vagunist, pidi süüdlane välja käima 5–25 dollarit.

Telefoniputkad jagati nahavärvuse järgi Kui mustal või valgel elanikul oli vaja helistada, pidi ta hoolikas olema. 1915. aastast pidid telefonikompaniid pakkuma rassiliselt eraldatud telefoniputkasid ning Oklahoma värvilised elanikud tohtisid helistada üksnes putkadest sildiga „Ainult mustadele“.

„Neeger, mida sa teed püstoliga?“ karjus üks vanem valge mees kell 22 ühele kohale ilmunud mustale. Märgates, et ta ulatub oma vastasele kõigest rinnuni, haaras vana valge mees afroameeriklase relva järele, mis rüseluse käigus õhku lahti läks. Pauk päästis valla laskude mürgli ning kuulirahe rabises kõikides suundades, samal ajal kui inimesed põgenesid. Lühikese ajaga jäi üle 20 inimese kohtumaja ette surnuna või haavatuna lebama. Greenwoodist tulnud jooksid tagasi oma linnaosa poole, kuid Tulsa valgete lintšimismeeleolu ei vaibunud. Vihaga lõid erutatud mehed sisse relvakaupluste uksed ning kahmasid riiulitelt vintpüsse, revolvreid ja laskemoona.

„Leia relv ja nabi mõni neeger kinni,“ julgustas üks politseinik, kes valmistus Greenwoodi ründama. Üks Ameerika Ühendriikide ajaloo hullemaid rassirahutusi oli nüüd täies hoos.

Vihkamine lõunaosariikides Lintšimised ja rassirahutused olid lõunaosariikidele iseloomulikud juba ammu enne 1921. aastat. Alates 1915. aastast, mil taassündis Ku Klux Klan, oli lintšimine muutunud järjest tavalisemaks nähtuseks.

Varjatuna kapuutside taha, piinasid ja tapsid Ku Klux Klani liikmed inimesi, kes olid nende silmis vale nahavärvusega.

Ka teistes USA osades eskaleerus rassivihkamine kokkupõrgeteks, kus valged ründasid afroameeriklasi. Eriti vägivaldseks kujunes 1919. aasta. Nõndanimetatud punase suve ajal puhkes üle 25 rassirahutuse ja isegi põhjaosariikide linnad kogesid veriseid lahinguid valgete ja mustade vahel.

Kõige hullem oli rassiviha siiski lõunas, kus Ku Klux Klan vabalt tegutses. 1918. aastal olid klanni esimesed liikmed Tulsas käe piiblile pannud ning vandunud truudust klanni eesmärgile kindlustada „valgete ülemvõim“.

Klanni Tulsa haru kasvas kiiresti ja ka teiste USA sarnaste seltside sõnum oli selge: „Parim viis suurendada liikmete arvu on rahutused.“ Paljud valged, kes 1921. aasta 31. mai õhtul püssi haarasid ja Greenwoodi suundusid, olid samuti Ku Klux Klani liikmed, kuid ei peitunud sel päeval kapuutside taha.

Rahvahulk oli nii suur ja kogu linn nii kaootiline, et keegi ei näinud põhjust enda maskeerimiseks. Võimalus saada süüdistus vägivallas mustade vastu näis minimaalsena.

Black Wall Street oli leekides Kesköö lähenedes muutus raudtee, mis eraldas Greenwoodi linna valgete linnaosadest, sõjatsooni eesliiniks. Relvastatud mustanahalised olid linnaosa kaitsmiseks võtnud positsioonid sisse piki raudteerööpaid asunud hoonetes.

Teisel pool rööpaid kogunesid valged isetekkelisse armeesse. Kui kuulid läbi õhu lendama hakkasid, hoidsid Greenwoodi kaitsjad positsiooni peaaegu kaks tundi. Surve muutus aga lõpuks liiga massiivseks.

Valgeid ameeriklasi oli kümme korda rohkem ja nad tormasid ohjeldamatult tulistades Greenwoodi. Püssirohusuits rippus uduna tänavate kohal. Õhk haises väävlist. Armutu jaht oli alanud.

Üks Greenwoodi esimestest elanikest, kes lintšimisraevu tunda sai, oli noor kauboisärgis must mees. Ta jooksis kuulirahes, kui kamp valgeid üksteise võidu tema pihta kõmmutas.

Kurjategijad jalutasid asfaldil õhku ahmiva ohvrini ning vaatasid teda ükskõikselt, kuni huilates saabus kiirabiauto. „Hiilige siit minema. Ärge puutuge räpast neegrit!“ karjusid mehed kiirabitöötajatele, kes sõitsidki hirmunult minema.

Peale tulirelvade tõid paljud Tulsa valged omakohtumõistjad oma autodes Black Wall Streetile kaasa petrooleumi- ja bensiinikanistreid. Neil oli plaanis mustad mitte ainult maha lüüa, vaid põletada tuhaks ka nende ärid ja elumajad. Eriti käis see uhkete majade kohta, mis väljendasid mustade edu.

150 aastat võitlust õiguste eest Pärast Ameerika kodusõda ja orjapidamise kaotamist hakkasid värvilised ameeriklased unistama võrdsusest.

1865Orjapidamine keelustati Ameerika mandril keelustati formaalselt orjapidamine, mis oli kestnud seal rohkem kui 200 aastat. Keelustamine saavutati tänu põhjaosariikide võidule Ameerika kodusõjas. Täiendav seadus andis mustadele õiguse hääletada.

1896Seadused eristasid mustad ja valged Homer Plessy esitas hagi, kuna üks raudteekompanii ei lasknud teda kupeesse „Ainult valgetele“. Ülemkohus teatas seepeale, et rasside eraldamine ei ole konstitutsiooniga vastuolus. Pärast seda kehtestasid paljud osariigid Jim Crow’ süsteemi.

1955Rosa Parks asus juhtima Aktivist Rosa Parks istus lõunaosariigis Alabamas bussis valgetele mõeldud esiistmele. Ta vahistati, kui ta keeldus lahkumast. Vahejuhtum põhjustas kodanikuõiguste liikumise esimesed suuremad protestid.

1964Nahavärvuse ja rassi põhjal eristamine keelati ära seadusega Kongress võttis vastu kodanikuõiguste seaduse. Seadus lõpetas avalikes kohtades, nagu pargid, hotellid ja restoranid, nahavärvuse, rassi ja religiooni alusel eristamise. Keelati ka diskrimineerimine töökohtadel.

1968Tapeti Martin Luther King Kodanikuõiguste aktivist Martin Luther King mõrvati Tennessee osariigis Memphises. Tema mõrv põhjustas massirahutusi rohkem kui 100 linnas kogu kontinendil.

1992Politseivägivallale järgnesid rahutused Los Angelese politseinikud mõisteti õigeks liigse jõu kasutamises mustanahalise Rodney Kingi suhtes, keda nad olid peksnud. Pärast otsust algas kolmepäevane protest.

2020Protestid tabasid kogu USAd Politseinik tappis Minneapolises vahistamise ajal afroameeriklase George Floydi. Rassismivastane liikumine Black Lives Matter alustas kogu USAs proteste, mis levisid ka üle riigipiiride ning said toetust igasuguse nahavärvusega inimestelt.

Uksed löödi sisse, ohjeldamatud mehed tormasid hoonetesse ja krabasid sealt väärtesemeid. Seejärel kuhjati puitmööbel hunnikusse, valati üle bensiiniga ja tõmmati tikku. Süütajad jooksid järgmisesse hoonesse.

Rohkem kui 500 valgest moodustunud jõuk rivistus tänavaile ja hoolitses tuletõrjujate eemalepeletamise eest, et hooned saaksid maatasa põleda.

Kell kuus hommikul möllasid tulekahjud Greenwoodi suurtes piirkondades ja suits laskus nagu jube pilv raudteele kõige lähemal asunud tänavaile. Linnaosa isad-emad võtsid oma lapsed käekõrvale ja põgenesid põhja suunas.

Kui nad ei oleks enne süütajate saabumist minema pääsenud, oodanuks neid julm saatus. Üks afroameeriklaste paar keeldus end hirmutada laskmast, põlvitades külg külje kõrval oma voodis ning palvetades jumala poole, kui kamp valgeid mehi ukse sisse lõi.

Kõhklematult asetasid sissemurdjad relva paari kaeltele ja vajutasid päästikut. Mõrvatud paar jäeti voodi kõrvale, kui leegid maja neelasid.

Hotelliomanik O. W. Gurley pääses põgenema, enne kui tema hotellile tuli otsa pandi. Teel pidi ta maha jätma oma poolteadvusetu naise ning oli nüüd – 1. juuni hommikul kell 7 – surmaohus. Tänavad kihasid vihast pulbitsevatest valgetest, ning kuigi jõukas Gurley oli Tulsas lugupeetud mees, tegi tema nahavärvus tast nüüd sihtmärgi.

Üle kolme tunni pikk tummfilm „Rahvuse sünd“ paelus Ameerika Ühendriikide kinolisi.

Filmid vallandasid Ku Klux Klani palaviku Lausa 25 miljonit ameeriklast ostsid 1915. aastal pileti D. W. Griffithi suurfilmile „Rahvuse sünd“, millest sai kõigi aegade suurim kassahitt. Ameeriklased armastasid pööraselt seiklusfilmi, milles Ku Klux Klan päästis süütud valged, keda mulatid ja mustanahalised türanniseerisid.

„Mul on tunne, et ma lähen välja ja tapan esimese neegri, keda ma näen,“ oli üks kinoline pärast filmi pursanud. Tummfilm põhjustas lõunaosariikides Ku Klux Klani palaviku.

Ühendus keelustati 1869. aastal organisatsiooni vägivaldse suunitluse tõttu, kuid sündis taas 1915. aasta novembrikuus Georgia osariigis, kus rühm valgeid kapuutse kandvaid mehi pani põlema ühe risti. Idee pärines „Rahvuse sünnist“. Pärast seda tunglesid valged ameeriklased klanni liikmeteks.

Näita rohkem Kuna 53aastane Gurley tundis väsimust kehas võimust võtmast, otsustas ta põgenemise asemel peitu pugeda. Ta lipsas koolihoone all olevasse prakku, kust avanes vaade tänavale. Sajad valged tormasid ta peidukohast mööda, paljudel neist olid käes tõrvikud. Hotelliomaniku õuduseks peatus üks rühm hoone ees ning keegi valge teismeline karjus: „Ma olen täiesti kindel, et nägin ühte täpselt siin kooli alla minemas.“

„Olgu, vaatame,“ vastas teine mees, kes sihtis püssiga pragu ja tulistas. Gurley oli roomanud praos nii taha, kui suutis, ja pääses seetõttu kuulist.

Lühikese hetke mõtles hotelliomanik, et ta on valinud turvalise peidiku, ent siis klirisesid kooliaknad. Peagi jõudis häiriv suitsulõhn ka alla tema peidukohta. Kool oli leekides.

„Siiajäämine võrduks surmaga, kuigi ma suren ka siis, kui siit lahkun,“ mõtles mees.

Lõpuks oli hotelliomanik sunnitud köhides väljapääsu poole roomama. Õnneks oli tee kooli ees nüüd valgetest tühi. Nende hord oli Greenwoodis tormanud kaugemale põhja. Sealne äsja valminud baptisti kirik oli süütajate järgmine sihtmärk.

Mustad veeti vangilaagritesse Teel välja tundis Gurley äkki teravat valu käes, sest kooli purunenud akende killud olid lõiganud ta lihasse sügavad haavad. Veri nirises alla mööda särgivarrukat, mis hommikul oli olnud kriitvalge ja värskelt triigitud.

Gurley hiilis eemale, kuid kohtas õnneks tema enda sõnul „valget džentelmeni“. Too seisis antiikse püssiga ning valvas viitteist musta vangistatud inimest. Gurley tõstis käed pea kohale ja andis alla. Koos teiste vangidega aeti Gurley linna pesapalliväljakule McNulty Park, mis oli hommikul muudetud kinnipidamislaagriks. Ilma selgituseta – nahavärvus välja arvatud – vahistasid politseinikud ja valged tsiviilelanikud Tulsa värvilisi elanikke ning kogusid vangid linnas kolme laagrisse.

Vangid liikusid rodus, langetatud peadega, samal ajal kui valged pealtvaatajad, isegi naised ja lapsed, neid pilkasid ja nende pihta sülitasid.

Mõni lõbustas end sellega, et tulistas maapinda vangide jalge ees. Vangid pidid hüppama ja tantsima, et nende jalad pihta ei saaks. Mitmel puhul põrkusid kuulid munakividelt tagasi ja haavasid vangistatuid.

<img width="600" height="600" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m.jpg" alt="" loading="lazy" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/m-350x350.jpg 350w" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" /> Püsse ja tääke kandvad Rahvuskaardi sõdurid konvoeerisid Tulsa mustanahalised elanikud pärast rassirahutusi interneerimislaagritesse.

Üks motopolitseinik sidus, enne kui gaasi andis, kuus mustanahalist köiega oma mootorratta taha ning vangid pidid mitu kilomeetrit tema järel kinnipidamislaagrisse kalpsama. Neli sadistlikku elanikku leidsid musta mehe, kes liikus edasi ratastega alusel, kuna ta jalad olid amputeeritud. Mehed kallutasid ta aluselt maha ja sidusid köie tema pikema jalaköndi külge. Köie teise otsa sidusid nad auto külge ja sõitsid karjudes läbi Tulsa, vaene ulguv olend veoki taga. Sillutis rüüstas ta naha ning ta pea kolksus vastu trammirööpaid ja munakive. See oli viimane kord, kui meest elusana nähti.

O. W. Gurley võis end õnnelikuks pidada, kuna oli jõudnud pesapalliväljakule vangilaagrisse, ilma et teda piinatuks. Laagris sidus üks arst tema vigastatud käe, kuid hotelliomaniku meeltes oli ikka veel üks lahtine haav. Gurley elutöö oli maha põletatud ja ta oli kaotanud oma naise. Oma leinas kuulis ta äkki tuttavat häält: „Mu jumaluke, see on Gurley.“

Hääl sai olla ainult Emma oma, ja kui Gurley ümber pööras, tuli naine joostes. Emma oli tänaval lihtsalt minestanud ja seisis nüüd vigastamatult tema ees.

„Gurley, mida nad küll sinu käega on teinud?“ päris Emma pärast seda, kui paar oli teineteist pikalt ja tänulikult emmanud.

„See on kõigest kriimustus,“ ütles mees.

Võimud varjasid tapatalguid 1. juuni keskpäeval lakkasid metsikused Black Wall Streetil. Rahvuskaart oli Tulsasse saabunud ja kuulutanud linnas välja erakorralise olukorra. Tuletõrjeautod veeresid mustade elanike linnaossa, et suitsevaid varemeid kustutada.

Greenwoodi suured osad olid juba maha põlenud. Üle 1150 maja ja kaupluse olid hävinud ning linnatänavail lebasid haavatud ja tapetud elanikud.

Ametlikus statistikas registreerisid võimud 36 surnut, sealhulgas 12 valget. Ajaloolased on aga hiljem hinnanud, et hukkunuid oli pigem 300. Tunnistajate sõnutsi olid valged tulsalased 1. juuni pärastlõunal hõivatud surnukehade koristamisega. Inimesed nägid veokeid laipadega linnast välja veeremas, et surnukehad massihauda visata. Kaks valget poissi vaatasid hirmunult, kuidas kolm mees laibakoormat tühjendasid.

Üks meestest nägi šokeeritud poisse ja kasutas võimalust anda väike õppetund: „See on patu palk. Neegrid tegid midagi valesti ja said, mida olid ära teeninud.“

Linna valged elanikud ei tundnud juhtunu pärast erilist kahetsust. Tulsa Tribune’is väljendas toimetaja Jones rahulolu sellega, et Greenwood maatasa tehti. Ta kirjutas: „Niggertowni linnaosa ei tohi enam iial Tulsaga liita.“

<img width="600" height="600" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1.jpg" alt="" loading="lazy" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/lopp-1-350x350.jpg 350w" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" /> 2005. aastal tulid viimased Tulsa tapatalgute ellujäänud Washingtoni, et rääkida poliitikutele oma üleelamistest 1921. aasta verevalamise ajal.

Tulsa veresauna varjati 50 aastat Rassirahutused Tulsas vapustasid kogu USAd ja president Warren G. Harding mõistis need hukka. Oklahoma võimudel õnnestus ometigi lugu veresaunast summutada, nii et mõne aastaga see peaaegu unustati. Veresaun ei olnud kooli ajalootundide kavas. Ajalooraamatud ei maininud seda ja juhtunust ei räägitud isegi Tulsa tuletõrjearhiivis. 1971. aastal soovis linnavalitsus sündmust mälestada, aga kui kohalikud poliitikud lugesid mustade lugusid ja nägid pilte, muutsid nad meelt.

Linna ükski suurem ajaleht ei olnud teemast huvitatud.

Peagi hakkasid ajaloolased massimõrva dokumenteerima ja 1996. aastal algatas osariik ametliku juurdluse. Selles järeldati, et mustadel ellujäänutel ja järeltulijatel on õigus hüvitisele.

Näita rohkem Seoses rahutustega peeti kinni ja vahistati üle 6000 musta, ent peaaegu kõik valged pääsesid. Ametlikult lõppes kogu asi sellega, et süüdi jäi üksnes Tulsa mustanahaline elanikkond.

Asja uurimiseks loodud komisjon järeldas, et need rahutused põhjustas „rühm värvilisi mehi, kes soovis kaitsta Dick Rowlandit“, ning „valgete seas ei olnud erutatud meeleolu, juttu lintšimisest ega relvi“.

Komisjon kinnitas ka, et Tulsa mustad elanikud põhjustasid probleeme, uskudes võrdsetesse õigustesse.

Ühtegi valget tulsalast 1921. aasta 31. maist kuni 1. juunini toimunud mõrvade, põletamiste ja varguste eest ei vahistatud.

Iroonilisel moel ei soovinud liftioperaator Sarah Page isegi süüdistada Dick Rowlandit, kelle šerif oli ohutult linnast välja sokutanud, kui valge rahvas Greenwoodi voolas. Süüdistuse puudumise tõttu mõisteti Rowland õigeks.

1921. aasta suvel ja sügisel ei olnud Greenwood midagi enamat kui telklaager, kus 8000 kodutut inimest püüdsid linnaosa taas üles ehitada. Paljud värvilised lahkusid Tulsast, et metsikused unustada. Sealhulgas ka Gurley, kes asus elama Los Angelesse.

Järgmisel aastal sai Ku Klux Klani Tulsa haru tuhandeid uusi liikmeid.

Rassirahutused Tulsas näitasid selgelt, milline tohutu lõhe haigutas USAs valgete ja mustade inimeste vahel.

Ajapikku afäär siiski unustati, kuna Oklahoma võimud varjasid mineviku metsikusi, hävitades dokumendid, mis 1921. aasta rahutustele viitasid.

Alles 1970. aastail hakkasid Ameerika Ühendriikide ajaloolased tapatalguid uurima, et neid tulevikus mäletataks.

Loe lisaks Tim Madigan The Burning, St. Martin’s Griffin, 2003

Alfred L. Brophy Reconstructing the Dreamland, Oxford University Press, 2003

Related Posts edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kes leiutas arvuti?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Leiutised Kes leiutas arvuti? Kes leiutas arvuti? Matemaatik Charles Babbage uskus, et masin on põhimõtteliselt kiirem ja usaldusväärsem arvutaja kui inimene. Sestap alustas ta...

by Andreas Abildgaard 1. veebr. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus? Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus? 1941. aastal oli brittidel võitluses Hitleriga peenike pihus. USA venitas sõtta astumisega, kuid võttis vastu...

by Andreas Abildgaard 31. jaan. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Mis oli Marshalli plaan?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Marshalli-plaan-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Marshalli-plaan-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Marshalli-plaan-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Poliitika Mis oli Marshalli plaan? Mis oli Marshalli plaan? Teise maailmasõja järel tuli eurooplastel oma riigid uuesti üles ehitada. 1948. aastal otsustas USA oma Euroopa...

by Andreas Abildgaard 30. jaan. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kuidas suri legendaarne muusik ja näitleja Elvis Presley?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Elvis_Presley-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Elvis_Presley-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Elvis_Presley-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ameerika Kuidas suri legendaarne muusik ja näitleja Elvis Presley? Kuidas suri Elvis Presley? 1957. aastal oli kogu maailm Elvis Presley jalge ees. Noor muusik oli esindatud kõigis maailma edetabeleis....

by Andreas Abildgaard 29. jaan. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kas koos Antikythera mehhanismiga leiti veel midagi?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Antikythera-Herakles-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Antikythera-Herakles-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Antikythera-Herakles-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Kas koos Antikythera mehhanismiga leiti veel midagi? Kas koos Antikythera mehhanismiga leiti veel midagi? © F. Tronchin / National Archaeological Museum, Athens.ANDREAS ABILDGAARD28. JAANUAR 2023 3 min...

by Andreas Abildgaard 28. jaan. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Waterloo lahingu ohvrid kaevati välja ja müüdi väetiseks" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Waterloo-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Waterloo-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Waterloo-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Waterloo lahingu ohvrid kaevati välja ja müüdi väetiseks Waterloo lahingu ohvrid müüdi väetiseks Pärast Waterloo lahingut hakkas levima jutt, et lahingus hukkunud kaevati hiljem välja ja nende luudest...

by Jannik Petersen 26. jaan. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Mustad löödi Tulsas mättasse

Tule minevikku!

Ajakiri + digi

Digi

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool