Vabastatud ori Peyton Skipwith seisis laeva­reelingu ääres ja silmitses Lääne-Aafrika lähenevat rannikut. Oli 1833. aasta detsember. 56 päeva varem oli mees USA Virginia osariigis Norfolkis astunud laeva Jupiter pardale. Nüüd hämmastas Skipwithi, kui palju erines Aafrika sellest toimekast USA sadamalinnast, kust ta lahkunud oli. Isegi laevale paistis palju harimata maad, kus kasvasid kuuekorruseliste majade kõrgused puud. Õhk oli täis sääskede pininat.

Jupiter sildus Monrovias, Ameerika Ühendriikide koloonia Libeeria pea­linnas. Koloonia oli asutatud kõigest 12 aastat tagasi, kuid paljud linna puu­majad olid juba lagunenud või olid omanikud need hüljanud enne valmimist.

Koos naise ja viie lapsega juhiti Skip­with ja teised reisijad saabumissaali, kus nad – kokku peaaegu 50 uustulnukat – pidid magama ja elama hakkama. Saal haises düsenteeriasse nakatunute okse ja väljaheidete järele. See haigus kombinatsioonis malaariaga tappis peagi pärast maale saabumist iga neljanda inimese. Nende seas oli Skipwithi kuueaastane tütar Felicia.