Muuseum taastas ajaloolise plaaneri

© RICHARD NEUHAUSS, DEUTSCHES MUSEUM

JANNIK PETERSEN

5. NOVEMBER 2022

Õbluke lennumasin murdis leiutaja kaela, kuid rajas teed vendade Wrightide motoriseeritud lennumasinale.

USAs asuva Smithsonian Institutioni muuseumi eksperdid taastasid lennu­ajaloo ühe suurima saavutuse – Saksa lennunduspioneeri Otto Lilienthali 1896. aasta plaaneri. Lilienthal andis sellele nimeks Normalsegelapparat.

See oli esimene juhitav õhust raskem plaaner ning ühtlasi esimene seeria­tootmisse läinud lennuvahend.

Lilienthal müüs aastail 1893–1896 oma plaanerit vähemalt 10 eksemplari. Nüüdseks restaureeri­tud plaaneri ostis esiti USA rikkur William Randolp Hearst. Normalsegelapparat oli juhitav tiibade külge kinnitatud peenikeste kangide ja trosside abil.

Plaaneriga tuli startida künka või mäe pealt alla joostes, kuni tiivad tuult kogusid ja masin lendu tõusis. Lendaja jalad jäid lennu ajal õhku kõlkuma. Plaaneri lennu­suuna muutmiseks pidi lendaja kallutama oma keha ühele või teisele poole.

Lilienthali plaanerit oli raske juhtida ja ka restaureeritud Normalsegelapparatil oli tiiva kaks „roiet“ murdunud. Murrud pärinesid 1896. aastast, mil Hearsti plaaner alla kukkus. Muud kahju peale tiiva purunemise tol korral ei sündinud. Otto Lilienthalil aga nii hästi ei läinud. Ka temaga juhtus õnnetus 1896. aastal, mil ta isikliku Normalsegelapparatiga lennates alla kukkus ning kaela murdis. Leiutaja suri 36 tundi hiljem haiglas.

Otto Lilienthali plaanerid rajasid tee tulevastele lennukitele. Ühtlasi töötas just tema välja õhust raskema lennumasina teoreetilised alused.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress