Naised sõdisid oma õiguste eest

Mis liig, see liig! 1960. aastail sai lääne naistel villand sellest, et mehed mängisid igas asjas esimest viiluiit. Nad nõudsid võrdsust – ja kohe! Lahingut ei peetud relvade, vaid silmatorkavate protestidega.

© AP / Ritzau Scanpix

ANDREAS ABILDGAARD

03. JAANUAR 2021

Naised olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul võidelnud valimisõiguse eest. 1960. aastate feministlik laine toetus sellele edukale võitlusele naiste õiguste ja võrdsuse nimel.

Kuigi läänemaailma naistel oli nüüd lubatud osaleda poliitilises protsessis, said paljudest neist Teise maailmasõja järgseil aastail koduperenaised. Nende töö oli kanda hoolt kodu, mehe ja laste eest. Nende endi ambitsioonidele oli ruumi ainult koduseinte vahel.

Feministid soovisid seda kõike muuta. Üles oli kasvanud uus põlvkond naisi, kes ei kavatsenud mingil juhul elada elu, kus mehed neile endistviisi ütlevad, kuidas nad käituma peaksid. Muu hulgas võitles liikumine võrdse palga, vaba abordi­võimaluse ja naiste seksuaalse vabastamise eest.

Feministid asusid kontimurdva ülesande kallale. Paljud inimesed uskusid ikka, et naiste loomulik koht on kodus praepannide taga.

Nõukogude Liidus ei saanud mingit parteivälist naisliikumist tekkida, samas aga oli mitu feministide soovitud õigust siin vähemasti formaalselt tagatud. Nõukogude naine käis iseenesestmõistetavalt tööl ja Nõukogude Venemaaa oli esimene riik, kus seadustati abort.

1963. aastal allkirjastas USA president seaduse, mis keelas tööandjatel naistöötajatele vähem maksta.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress