Neandertallaste üle 80 000 aasta tagasi jäetud jalajäljed annavad põhjust arvata, et nad ei pruukinud olla nii väikest kasvu, kui teadlased seni on arvanud. Prantsusmaalt Normandia rannikult leitud neandertallaste eelajaloolised jäljed, mida on ühtekokku 257 kivistunud jalajälge, pärinevad 10–13 inimestelt.

„Need jalajäljed on väga huvitavad, sest annavad pildi hominiididest, nagu neandertallased olid, ja nende elust. Samuti võimaldavad kivistised arvutada välja inimeste pikkuse ja rühma koosluse,“ selgitas Jérémy Duveau Prantsusmaa riik­likust loodusloomuuseumist ajakirjale New Scientist.

Duveau sõnul kuulub suurem osa jala­jälgedest eri­ vanuses lastele, kuid nende seas eristub selgelt ka ühe täiskasvanu jalajälgede rida. Jälje suuruse ja sügavuse põhjal arvutasid teadlased välja selle täiskasvanu pikkuse: 175 cm.

Siiani leitud neandertallaste luustike järgi arvasid arheoloogid, et nende keskmine pikkus oli 150–160 cm. Jalajälje Normandia ranniku­mutta jätnud täiskasvanu pidi olema ebaharilikult pikk või siis olidki neandertallased pikemad, kui me siiani arvanud oleme.