Need 10 riiki kaotasid Teises maailmasõjas kõige rohkem inimesi

Kõige rohkem inimelusid kaotasid Teises maailmasõjas Nõukogude Liit ja Hiina. Kahe peale kokku hukkus neis riikides ligikaudu kaks kolmandikku kõigist suure sõja ohvritest.

© AKG-Images/Ritzau Scanpix

TROELS USSING

4. DETSEMBER 2023

Teise maailmasõjaga seotud statistika on oma ebatäpsuse poolest kurikuulus. Enamiku riikide sõjakaotustega seotud numbrid on hinnangulised, kõikudes sadade tuhandete või isegi miljonite ulatuses siia-sinna.

Üks on aga kindel – Nõukogude Liit kaotas sõjas rohkem inimesi kui keegi teine. Teine maailmasõda tõi Nõukogude Liitu tohutu ulatusega katastroofi. Paljud hiigelriigi piirkonnad tehti sõjas täielikult maatasa ning nõukogude impeerium kaotas ligikaudu 27 miljonit inimest.

Teine maailmasõda

10 enim inimesi kaotanud riiki

1
26,6 miljonit ohvrit
Nõukogude Liit

Nõukogude Liit on kaugelt kõige suurema ohvrite arvuga Teise maailmasõja osaline. Suur hukkunute arv on ühelt poolt seletatav sakslaste alustatud hävitussõja taktikaga, kuid teisalt ei hoolinud Stalin kuigivõrd ei oma sõjameeste ega ka tsiviilelanike kaotustest.

2
20 miljonit surnut
Hiina

Jaapani sõjavägi tungis Hiinasse varakult, juba 1937. aastal, peamiselt toorainetarnete kindlustamiseks. Jaapanlased käitusid hiinlastega karmilt, ainuüksi Nanjingi massimõrvas tapeti 1937. aastal 260 000 hiinlast. Jaapanlased okupeerisid Ida-Hiinat kuni 1945. aasta augustikuuni. Kaheksa aasta pikkune okupatsioon võttis elu umbes 4 miljonilt Hiina sõdurilt ja rohkem kui 15 miljonilt tsiviilisikult.

3
7,5 miljonit ohvrit
Saksamaa

Hitleri unistus eluruumi laiendamisest võttis lõpuks elu umbes 4,4 miljonilt Saksa sõdurilt. Vaatamata asjaolule, et maismaalahingud kestsid Saksamaa pinnal vaid mõne kuu, hukkus peaaegu sama suur hulk Saksa tsiviilisikuid. Enamik neist sai surma liitlaste pommirünnakutes ja Punaarmeega kaasa tulnud vägivallalaines.

4
6 miljonit hukkunut
Poola

Poola maksis Teise maailmasõja jooksul ränka hinda. Vaid murdosa surma saanud kuuest miljonist poolakast olid sõjaväelased. Sõjas kaotas oma elu umbes 2,8 miljonit etnilist poolakat ja ligi 2,9 miljonit juuti. Ligikaudu 150 000 poolakat jäi elust ilma Ida-Poolas, mida okupeeris Nõukogude Liit.

5
3 miljonit surnut
Hollandi Ida-India

Jaapan okupeeris Hollandi Ida-Indiat, mida tänapäeval teatakse Indoneesiana, aastatel 1942-1945. Tõusva Päikese Maa poegade okupatsioon oli ääretult verine. Umbes 10 miljonit indoneeslast aeti sunnitööle, paljud neist surid ebainimlike tingimuste tõttu. Lisaks sellele surid miljonid indoneeslased Teise maailmasõja ajal nälga.

6
3 miljonit surnut
Jaapan

Kuigi Jaapan okupeeris suuri territooriume ning sõdis võimsate vastastega, kaotas riik vaid 3 miljonit inimest. Kaks kolmandikku jaapanlaste ohvritest olid sõdurid ja kolmandik tsiviilisikud. Neist omakorda hukkus enamik ameeriklaste pommirünnakutes. Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommid tapsid ligikaudu 200 000 jaapanlast.

7
2,5 miljonit hukkunut
India

Teises maailmasõjas sai hukka 87 000 India sõjameest. Need mehed võitlesid Briti impeeriumi armees nii Euroopa, Aafrika kui ka Aasia lahinguväljadel. Kui Jaapan okupeeris lähedalasuva Birma, aitas see Indias tekkida näljahädal, milles hukkus hinnanguliselt 2-3 miljonit indialast.

8
1,5 miljonit ohvrit
Prantsuse Indo-Hiina

Jaapanlaste võitlus väärtuslike ressursside – riisi, nafta ja kautšuki pärast – nõudis ränka lõivu Prantsuse Indo-Hiina ehk tänapäeva Kambodža, Laose ja Vietnami elanikelt. Kuigi jaapanlased kohtlesid kohalikke ääretult jõhkralt, suri enamik suure konflikti ohvreid selles piirkonnas sõja tagajärjel puhkenud nälga.

9
Miljon surnut
Jugoslaavia

Sakslased ründasid Jugoslaaviat 1941. aasta aprillis. Piirkond jäi sakslastele ohtlikuks, sest kohalikud partisanid ei andnud alla. Sõjas sai surma ligikaudu miljon horvaati, serblast, sloveeni ja teisi endise Jugoslaavia rahvaste esindajaid. Neist vaid pool olid sõdurid või vastupanuvõitlejad, teise poole moodustasid tsiviilisikud.

10
600 000 hukkunut
Prantsusmaa

Sakslaste välksõda Prantsusmaal peetakse hiilgavaks näiteks Hitleri sõjalisest osavusest. Selle käigus sai surma „kõigest“ 90 000 Prantsusmaa sõdurit. Umbkaudu sama palju sai okupatsiooni kestel hukka prantslastest partisane ja vastupanuliikumisest osavõtjaid. Kõige suurem löögi sai aga Prantsusmaa tsiviilelanikkond – liitlaste pommirünnakutes jättis aastatel 1943-1944 eluga hüvasti ligi 400 000 prantslast.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress