Sellal, kui eestlased päevitasid koduses Pärnu rannas või unistasid tuusikust Sotši või Krimmi, avastasid jõukad põhjamaalased endile Hispaania päikeseranniku. Seal ootasid neid sulnis meri, krõbeda kamaraga põrsapraad ja lõputus koguses alkoholi.

Ootusärevad turistid tunglesid bussist välja. Magusa­lõhnaline õhk oli täis kitarri- ja trompeti­helisid. Muusika tuli restoranist Casa Antonio, kus turiste tervitas vuntsidega Hispaania härrasmees. Restoraniomanik Antonio Santana Miranda surus kõikidel meesklientidel isiklikult kätt ja naised said põsele matsuva musi.

Restoranis pandi skandinaavlased istuma pikkade laudade taha, millele hakati kandma küpsetatud põrsastega vaagnaid. Kunded nõudsid lärmakalt veini ja sangriat ehk Hispaa­nia külma, magustatud punast veini, millele oli lisatud puuviljatükke. Teenindajad jooksid edasi-tagasi, käes pikkade tiladega karahvinid, kust nad valasid jooke otse klientide lahtistesse suudesse.

Alkohol hakkas mõjuma ja peagi tekkis rahval tantsutuju. Restorani põrand täitus muusika taktis tammujatega.