Nostalgia 1970ndatest: Soome ehitajate armulood Tallinnas

Viru hotelli ehitamine tõi 1970. aastate alguses Tallinna soome ehitajad. Nii mõnedki leidsid siit endale elukaaslase.

© Rahvusarhiivi filmiarhiiv

ALO LÕHMUS

22. SEPTEMBER 2023

Viru hotelli ehitustööd algasid Tallinnas 1969. aastal. Kuna välismaalaste majutamiseks mõeldud võõrastemaja ei tohtinud tulla nõukogulikult ebakvaliteetne, telliti ehitustööd Soome firmadelt. Seetõttu ilmusid Tallinna ka soome ehitajad, kes olid kohalikele suureks uudistamise objektiks. 1970. aasta aprillis oli Viru ehitusel tööl 314 soome meest ja 15 naist.

Väliseesti ajalehed pühendasid soomlaste seiklustele Tallinnas tihti tähelepanu. Nii näiteks kirjutati, et soome ehitajaid olevat märgatud 1. mai rongkäigus. Selle juurde käis väide, et Tallinna olevat tööle pürginud peamiselt kommunistlike vaadetega soomlased, kuid Nõukogude eluoluga tutvumine olevat paljudest neist teinud veendunud parempoolsed.

Soome suuretiraažiline pildiajakiri Seura avaldas 1970. aasta kevadel põhjaliku reportaaži soome ehitajate elust Tallinnas.

Selle kohaselt olid soomlased oma olmega üldiselt rahul: nad olid majutatud Mustamäe uutesse korteritesse, neid teenindas omaette kauplus, tasuta buss vedas tööle ja tagasi. Toit olevat olnud korralik ja päevaraha küllaldane, palk aga jooksnud otse Soome pangaarvele, mis aitas vältida selle kohest ärakulutamist. Iga viie nädala tagant lubati ehitaja nädalaks Soome puhkusele, seks puhuks lendast Tallinnast Helsingisse Aerofloti tšarterreis.

„On raske olla Tallinnas kodunemata, sest eestlaste võõrastevastuvõtlikkus ületab kõik normid, kui küsimuses on soomlane, keda peetakse sugulaseks,“ tõdesid artikli autorid Leena Eronen ja Antti Taskinen.

Ajakirjanike põhihuvi pälvis aga soome ehitajate armuelu, täpsemalt nende romantilised suhted tallinlastega. Ajakirja andmetel olid soome ehitajad selleks ajaks sõlminud juba 20 abielu Tallinna eestlaste, venelaste ja (ingeri)soomlastega, teist sama palju olevat olnud järjekorda ootamas. Väljaaanne nimetas seda lausa abiellumise epideemiaks ja pani artikli pealkirjaks „Armusild üle Soome lahe“.

Teenekas väliseesti ajakirjanik Voldemar Kures refereeris Seura kirjutist põhjalikult väljaande Uus Eesti jaoks. Avaldame alljärgnevalt lõike referaadi käsikirjast, mida säilitatakse Rahvusarhiivis.

Noormees Tallinnast ja kaunis lesk Soomest

„Pulmasarjaga tegi algust Riihimäelt pärinev leskproua Hilkka, 42 aastat vana. Hilkka-proua kauples end hotelli ehitustööde ettevõtjale koristajaks. Ta on selles tegevuses Tallinnas Mustamäel, kus koristab ehitajate eluruume.

Proua Hilkka oli käinud huvireisil Leningradis, kus oli tutvunud oma tulevase ämmaga, kes oli seletanud, et tema poeg, ingerlane Igor Finberg, 38 aastat vana, elab Tallinnas ja vajab abi soome keeles kirjutamiseks. See tutvus kestis kolm aastat ja kohtumised toimusid Leningradis. Igor Finberg oli soome keele unustanud ja valdab ainult eesti keelt. Läinud aasta maikuus nad abiellusid Tallinnas.

„Alguses oli keeleraskusi,“ jutustab proua Hilkka, sest mõnedel eestikeelsetel sõnadel on soome keeles hoopis teine tähendus. Näiteks sõna halpa on soome keeles odav, eesti keeles vastab aga see sõnale halb.

Noorpaar elab juba oma korteris ja kuulatakse kõvasti soome raadiot.

„Esialgu jään Tallinna oma mehe juurde, katsume hiljem korraldada nii, et pääseme Soome. See ei ole päris kindel, sest loa hankimine kestab kaua. Kuid mul on hea olla seal, kus on Igor,“ rääkis Hilkka.

Linda on nagu tuulispask

Laomees Eero Seppänen tegi pulmad läinud aasta 28. augustil. Ta on 37 aastat vana ja abiellus Haapsalust pärit Lindaga, kes on 39-aastane.

Eero Seppänen on värskeist abielumeestest esimene, kellel õnnestus hankida oma uuele naisele ja selle 13-aastasele tütrele Ehale siirdumisluba Soome.

Passid ja viisumid olid juba korraldamisel ning kraam juba pakitud, kui külastasime uut abielupaari. Nad tahtsid siirduda Soome 12. märtsil, kuid asjad nii ei läinud. Mingil põhjusel loa saamine pikenes ja nii ei tulnud ülekolimisest midagi välja. Ei ole muud teha kui oodata, kuni asjad selguvad.

Linda on temperamentne naine ja Eero töökaaslased on tema uue eluseltsilise ristinud Tuulispasaks.

Nii Linda kui ka Eero on varem olnud abielus, kuid lahku läinud. Eerol on Kotka linnas endise naise hoole all kaks poega, 17-aastane Karl ja 14-aastane Markku. Isa ja poegade vahekord on hea.

Lindal on tütar Eha. Ta jutustab, et on üksteist tormilist aastat olnud abielus Eha isaga ja on õnnelik, et temast lahti sai. Kuid kõigest tormist hoolimata Linda eelmine mees Ants oma uue mõrsjaga on tihtinähtud külaline Seppänenide juures. „Ants on mulle kui vend,“ ütleb Eero.

Eero tutvus Lindaga 1968. aastal Helsingi ja Tallinna vahel käiva „Tallinna“ laeva baaris. Linda oli selles baaris tööl ning oli võluv ja vallutav. Eero ütleb, et nad kohtunud mõne korra enne pulmi Leningradiski. „Siin Eestis iga abielluja saab ekstra pulmapuhkust kolm päeva, kuid meie pulmad kestaid nädala.“

Edasi kiitis Linda oma uut meest, kes on nupukas ja kena. „Ja Linda on selline, kelle seltskonnas ei ole igav olla. Linda on juba varem olnud Helsingis ja tunneb meie pealinna paremini kui mina. Meie kavatseme asutada Helsingis mingi eesti laadis baari. Mõlema emakeeled teevad vahel meile nalja. Palusin kord Linda anda mulle soppaa (mis soome keelles tähendab suppi). Linda imestas ja küsis, kas mul on ikka aru peas, sest see soomekeelne sõna ei tähenda eest keeles mitte suppi, vaid vedelat pori. On palju naerdud eestlaste hulgas ka mu töökaaslase Spede Pasase üle, mis eesti keeles tähendab seda, mis väikesele lapsele vahel tuleb püksi…“ rääkis Eero.

Nii on siis selgumata, kas Linda saab tulla Soome ja kui luba ei anta, kas Eero siis tahab jääda Tallinna. Abielupaarile teevad muret ka kooliasjad, sest naise tütar Eha kõneleb ainult eesti keelt, sest Soomes ei ole eestikeelseid koole.

© Viktor Salmre / Eesti Rahva Muuseum

Jüri pani ema mehele

Lesk puusepp Veikko Nissinen, 53 aastat vana, abiellus Kadri Prykäleniga, kes on 46-aastane. Puusepp palus oma tulevase naise kätt tema 25-aastaselt pojalt Jürilt.

Jüril, kellel omal on naine ja kaks väikest tütart, ei olnud loomulikult ema uue abielu vastu midagi, pealegi kui küsimuses on soomlane. Lisaks ema sugujuured ulatuvad Soome ja Lohjal on ta isegi leeris käinud.

Poja lapsed Piret ja Sinikka on juba hakanud Veikkot kutsuma vanaisaks.

Abielus on oldud juba 8 kuud ja armastus on üha kõvenenud.

„Meid võib lahutada ainult surm,“ ütleb Veikko.

Veikko on pärit Kajaanist. „Kadri peab ka kord käima minu kodumaakonnas. Kui Kadri ei pääse minuga Soome, siis jään mina siia,“ räägib Veikko.

„Meis on niipalju sarnasust,“ ütlevad mõlemad. „Aastate vahe on väike ja mõlemad oleme soome verd. On selge, et soomlased armastavad teineteist.“

Pulmakleidi murteses Veikko Kajaanist, kuid lilled ostis Jüri Tallinnast.

Soomlane ei joo ega suitseta

Karjalast pärit olev Erkko Ryypä, 48 aastat vana, kes viimastes sõdades oli velskriks, sattus mõnedel põhjustel läinud aasta mais haige töökaaslase juurde, kuhu oli kutsutud kena halastajaõde Selma (40).

Haigevoodis lamaja tutvustas Erkkit Selmale ja nii sündis säde, mis hakkas hõõguma. Juba 20. veebruaril peeti esimene pulmapäev ja pulm kestis veel nädala selle järel.

„Ma olen sel määral psühholoog, et saan kohe aru, missugune see inimene on, kellega esmakordselt kohtun. Silmist on ju näha, kui lapsel on halb tuju, ja Selma silmadest sain kohe mulje, et siin on naine minu maitse kohane. Ta on kui pühapäeva hommik!“ ütleb Erkko.

Selma ise ka hakkas kiitma Erkkit: „Harva olen kohanud sellist meest, kes ei joo ega suitseta. Sellist meest ma austan.“

Selma on ingerlane, sugujuured ulatuvad Soome. Selma räägib head soome keelt.

Abielupaar asub esialgu Selma täditütre juures. Täditütar Lija õpib Leningradis arstiteadust, kuid tuli ka oma tädi pulma. Lija ema Hilda asub Ryypästega koos ühes korteris, kus on kaks tuba ja köök. Mõlemad äsja laulatatud on olnud varem abielus, kuid need asjad tulevad unustada.

Kui abielunaine saab loa Soome asuda, on tal seal kindlasti võimalus halastajaõena tööd leida, sest ta on seda ametit pidanud 16 aastat. Ta valdab täielikult eesti, soome ja vene keelt ning nende keelte oskajaid on just Soomes vaja.

Kui naine on mõnesugusel põhjusel tujust ära, võtab Erkki kapi pealt viiuli ja mängib Säkkijärvepolkat. Erkki oskab nii mahedasti mängida, et võtab naistel vee silmast välja. Juhtus nii, et nende pulmadeks jäi mängumees haigeks ja peigmees ise pidi pulmavalsid mängima.

Nadja hurmas naeratusega

Liftimees Vihtori Ojavuo on soomlaste kambast ainuke, kes võttis endale naiseks venelanna. Nadja on väike tagasihoidlik tüdruk, keda võib pidada 15-aastaseks, kuid on tegelikult 21-aastane. Nadja on pärit Pihkva rajoonist ja on asunud neli aastat Eestis, 25 kilomeetrit Tallinnast eemal. Tüdruk on ametilt sekretär.

Vihtori arvab, et tema noor naine toob väga palju tööd koju. Esialgu Ojavuod asuvad Mustamäe majas ühes poissmeestetoas, kust ajutiseks on kaks üürilist ära – üks Soomes puhkusel, teine haiglas.

„Vähe tülikas see elamine praegu on, kuid kevadel loodame pääseda Soome,“ tähendab Vihtori kindlalt. Nadja omalt poolt teeb selliseid märkusi, millest võib välja lugeda, et on mugav olla Eestiski, kuid Vihtori ei taha jääda võõrale maale.

Pulmad peeti 21. veebruaril koos ühe soome ja eesti armastajapaariga. „Need olid tõelised pulmad. Kulus ära 80 pudelit. Pulmakinke tuli terve kohvritäis.“

Vihtori tellis pulmalilled Kajaanist, kuid kimp oli kohale jõudes kaunis närtsinud, mis aga ei rikkunud meeleolu.

Lapsi ei ole vaja paari aasta kestel, ütlevad mõlemad, nagu see Eestis kombeks on. Sellekski on oma põhjus: Vihtori on lesk ja neli last ootab teda Soomes.

„See Nadja hurmas mind oma toreda naeratusega. Sattusime mõlemad Piritale ühte tantsusaali paar kuud tagasi ja armastus süttis esimesest hetkest. Kui ollakse armunud, mõistetakse teineteist, kuigi ei osata teineteise keelt,“ ütleb Vihtori.

Eesti keelt kõnelevad mõlemad seevõrra, et ei teki raskusi.

Tallinnast otsiti seiklusi

Ehitusmeister Aapo Tukiainen (29) sattus ka abiellumisepideemiasse, kuid tema väljavalituks osutus soomlanna. Tema armus kontorist Railisse (26). Mõlemad olid otsustanud vahelduse mõttes tulla Tallinna hotelli ehitamise tööle, osalt ka seikluse mõttes. Nad laulatati paari Soomes Karhulas.

„Veetsime Soomes kümme päeva abiellumise puhkust. Tallinnas me elame kumbki omaette. Meil on mõlemal toad Mustamäel, kuid veel ei ole me saanud ühist tuba.

Meie ei lõbutse palju. Käime vahel teatris ja kinos. Ballett on Tallinnas väga tore. „My Fair Lady“ läheb praegu kinodes,“ kõneleb ehitusmeister Aapo.

Puusep Pentti Larikka oli parajasti sõrmusereisil Soomes, nii et me ei tabanud teda. Kuid nägime Pentti isa ja vestlesime temaga, kellelt kuulsime seda, mida kuulma pidime.

Vaalast päritolev Pentti kohtas 19-aastast Lilja Kekkoneni pool aastat tagasi. Varsti olid kihlused ja siis järgnesid peatselt ka pulmad. Lilja ja Pentti tutvusid kinos, sattusid istuma teineteise kõrvale, jutustas Pentti töökaaslane Reino Määtänen.

„Märkasime kohe, et mõlemaist tuleb tore paar, ja nii ka juhtus.“

Lilja on käinud neli aastat muusikakoolis ja õpib seal veel praegu. Tema tahab ka Soome tulla koos oma mehega. See, et Lilja isa on sattumisi nime poolest Matti Kekkonen, on kõigile soomlastele lõbus kuulda. Teatavasti Soome presidendi Kekkoneni poja nimi on Matti Kekkonen.

Tamaara kahetoaline korter

Ehitustööline Esko Kekäle (25) oleks aasta tagasi vaevalt uskunud oma armumist eesti tüdrukusse. Tema sooviks oli teha ainult tööd, tutvuda Tallinnaga ja tulla tagasi kodumaale poissmehena. Kuid Pirita tantsurestoranis sattus ta suvel istuma 21-aastase tüdruku Tamaara Männiku kõrvale, keda ta välimuselt pidas lusamaks kõigist teistest.

Tema väljavalitu on äriteenistuja. Noored tantsisid ja nii algas tutvus. 12. veebruaril toimus kihlus ja pulmaluba on tulemas. Suvel kavatsetakse asuda Soome.

Tamaara perekond võttis Esko südamlikult vastu. Vanemail oli erakordselt hea meel, et nende tütar abiellub soomlasega.

Poiss asub juba oma väljavalitu juures, kus on küll kitsas, kuid tüli ei ole sellest tulnud. Selles kahetoalises korteris elavad nüüd peale Tamaara ja Esko Tamaara võõrasisa August Ojasild oma Ainost naisega ja oma neljakuise Ormi pojakesega. Edasi Tamaara sõar Maie ja onu Heinre. Seega kahes toas 7 inimest.

Esko ütleb, et Tamaara on osav toiduvalmistaja, kuid keeldub tunnistamast, et tee tema südamesse oleks käinud kõhu kaudu.

Keevitaja Esko Aihkisalo kihlati Lilli (27) oli nii tagasihoidlik, et me ei saanud teda pildistada (kõikidest uutest armastajapaaridest on „Seuras“ avaldatud fotod). Niipalju saime siiski Lillist teada, et ta on orb ja töötab „Tallinna“-laevas, kus on tegevuses praegugi.

Mõned aastat tagasi oli Lilli ka lennuemandaks, nii et ta on kaunis, nagu lennuemandad üldiselt kõik.

Esko ütleb, et nad kõnelevad eesti-soome segakeelt ja nad saavad teineteisest hästi aru.

„Paberid on just Soomes korraldamisel ja nii ei ole me veel saaanud määrata pulmapäeva. Üritame suvel sõita Soome. Vanemaile ei ole ma veel midagi teatanud, kuid olen kindel, et Lilli meeldib neile samuti kui minulegi. Minu meelest on eesti tüdrukud mingil määral südamlikumad ja arusaajamad kui soomlased,“ väidab Esko.

Lilli ja Esko käivad sageli „Pegasuse“-nimelises kohvikus, missugune on kunstnike kohtamispaik. kuid seal on hea olla ka tavalisel inimesel.

© Eesti Arhitektuurimuuseum

Kohvisõber Angelina kaubamajast

Traktorijuht Pertti Makkonen (30) käis ühel õhtupoolikil Tallinna suures kaubamajas ja nägi seal toredat müüjatatri Angelinat. Pertti oli alul tagashoidlik, kuid sõlmis siiski Angelinaga tutvuse. Sellest ajast peale on nad tihti koos.

Nüüd Pertti veedab suurema osa oma vabast ajast Angelina kenas toas: ta on allüürnik ühes majas linna keskel.

 „Me joome kohutavalt palju kohvi,“ naerab Angelina kenasti. „Soomlased aina joovad kohvi, kui nad ei joo viina.“

Raadiost tuli parajasti soome jumalateenistus. Soome raadioprogrammi kuulatakse Tallinnas meeleldi ja ega neist programmidest kõik eestlased aru ei saa.

Angelina on täisvereline eestitar, kuigi on sündinud väljaspool Eesti piire. Ta on õppinud juba Eskolt soome keelt.

„Ega Esko minuga ei abiellu, see on selge,“ ütleb Angelina. „Ja mina ei lähe Eestist kuhugile.“

Äkki Angelina naerab nii, et vesi tuleb silmist. Ta meenutab soome turisti, kes käis nende suures müügiäris ringi ja küsis müüjataridelt, kust saab halba kaupa. Tüdrukud ei mõistnud talle midagi vastata, sest tundus imelikuna, et ostja tahab saada väärtuseta kaupa. „Alles nüüd mõistan, et soome keeles halpaa tähendab odavat kaupa.“

„Minus ei ole ükski tüdruk niivõrd võlunud kui Angelina,“ arvab Pertti uskuvat. Angelina tädi on ainuke sugulane, kes teab noorte tutvusest. Ta on andnud neile täieliku õnnistuse. Tüdruku vanemad surid, kui ta oli päris väike. Kui nad aga oleksid praegu elus, kindlasti nad tunneksid rõõmu tütre õnnest samapalju kui ta tädi.

Mosaiiktöömees Reijo Shemeikka (21) kohtas kauni Maarikaga alles kuu aega tagasi ja ei ole saanud veel oma mõtteid koondada. „Kuna oleme veel väga vähe aega tuttavad, ei tea meie, kunas tulevad pulmad,“ ütleb ta.

Maarika on tööl tekstiilitehases. Töö on raske, kuid kunagi ei ole tüdruk nii väsinud. et ei jaksaks tulla kohtamisele, kui Reijo teda ootab.

Noored uurivad innukalt eesti-soome sõnaraamatut, et vastastikune arusaamine ei muutuks vahel vääriti mõistmiseks.”

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress