Vaata vanu limonaadietikette ja meenuta lapsepõlve maitseid!

© SAAREMAA MUUSEUM

ALO LÕHMUS

10. APRILL 2024

Limonaad ehk algselt sidrunitest valmistatud jook jõudis Eestisse juba 17. sajandil. Tallinna linnaarst Gebhard Himsel soovitas limonaadi peaaegu universaalravimina, on kirjas Heino Gustavsoni raamatus „Karastusjoogid. Allikaveest limonaadini“.

„Ning kui Saksamaa päritoluga liberaal Christian Schlegel XIX sajandi algul Peterburist Tallinna sõitis, tehti vahepeatus Jõhvi kõrtsis, kus „laual seisis hulk ilusaid sidruneid. Mõned olid juba lahti lõigatud, mahl välja pressitud, vee ja suhkruga segatud ja limonaadiks tehtud, mis ilusates karahvinides sädeles“,“ kirjutas Gustavson.

Tööstuslikku laadi limonaaditootmist alustasid 1860. ja 1870. aastatel Viljandi, Tallinna, Narva, Võru jt linnade apteegid, kes juba varem olid valmistanud ja müünud kunstlikku mineraalvett. Üsna kiiresti tekkisid ka mittefarmatseutilised „puuviljajoogivabrikud“, seda nii linnades kui maal. Sajandi lõpu poole alustasid limonaadivillimist ka õlletehased, millest esimene oli Bliebernichti õllevabrik Pärnus.

Sõjaeelse iseseisvusperioodi ajal olid peamised limonaadivalmistajad Talko, Vellamo., A. Le Coq, Tervis jt.

Sõjajärgses Nõukogude Eestis kujunes suurimaks limonaaditootjaks Tallinna Limonaaditehas, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Karastusjookide Katsetehaseks. Suurel ettevõttel oli filiaal ka Jõhvis.

„Kui mitte sekka arvata fantat ja pepsit, on tootmises pidevalt kaks sorti limonaadi, kusjuures iga päev vahetatakse üks sort välja. Laos aga leidub vähemalt viit sorti. Üldse ulatub nimetuste arv üle kahekümne,“ kirjutas Gustavson 1985. aastal.

„Viimasel ajal võib Tallinna Karastusjookide Katsetehast julgesti pidada ka arstide liitlaseks, sest peale tavaliste limonaadide toodetakse kolme sorti dieetjooke: pudelietikettidele on trükitud „Apelsinijook diabeetikutele ksüliidiga“, „Apelsin diabeetikutele sahhariiniga“ ja „Apelsin diabeetiline“.“

Tartu Õlletehasel olid pärast sõda limonaaditööstuse filiaalid Rakveres, Paides, Jõhvis, Maidlas, Narvas, Viljandis, kuid aja jooksul osa neist suleti või läks teiste asutuste, nt toonaste tarbijate kooperatiivide (ETKVL) valdusse.

1980. aastatel toodeti limonaadi ka ETKVLi Türi leivatööstuskoondises Standard, Võru leivakombinaadis ning samuti Kilingi-Nõmmel, Elvas ja Suure-Jaanis.

Kuressaare ehk toonase nimega Kingissepas valmistas limonaadi ETKVLi töötustkombinaat Varma.

Limonaadi toodeti veel Räpina sovhoostehnikumi Toolamaa konservitsehhis ja kolhoosi Hiiu Kalur limonaaditehases Viskoosas.

Vaata toonaseid limonaadietikette ja proovi meenutada oma lapsepõlve lemmikjoogi maitset!

© Eesti Kunstimuuseum

© Valga Muuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Eesti Kunstimuuseum

© Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

© Saaremaa Muuseum

© Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Tartu Linnamuuseum

© Valga Muuseum

© Võrumaa Muuseum

© Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

© Eesti Kunstimuuseum

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress