Tule minevikku!

November läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt © Juhan Pütsepp / Eesti Rahvusraamatukogu HERKKI KUKK 1. NOVEMBER 2023 3 min read Avatakse Seewaldi vaimuhaigla (1903) 13. novembril (uue kalendri järgi) 1903 avati Tallinnas piduliku tseremoonia ja jumalateenistusega Seewaldi vaimuhaigla. Esimeseks peaarstiks sai Ernst von Kügelgen. See päev oli Ristirahva Pühapäevalehe sõnul „tähtis päew, mitte üksi nendele, kes waimuhaigete paranduspaiga asutamise juures waewa on näinud ja tööd teinud, waid terwele Eestimaa kubermangule, sest meie waestel, õnnetumatel waimuhaigetel on nüüd üks koht, kus nad rawitsemist ja arstlikku hoolekandmist leiawad“. Seewaldi haiglakompleksi naisteravila 1910. aastal. © Wikimedia Commons / Tallinna Linnaarhiiv Valmib Endla teatrimaja (1911) Pärnus peeti 4. novembril (ukj) 1911 Endla teatrimaja avamise pidulik aktus ja järgmisel õhtul esietendus August Kitzbergi „Libahunt“. Endla teatrimaja. © Wikimedia Commons / Eesti Rahva Muuseum Enamlaste riigipööre ja Maanõukogu laialiajamine (1917) Oktoobris Venemaale naasnud Vladimir Lenini juhtimisel korraldasid enamlased novembri algul (vana kalendri järgi 24.–26. oktoobril) Petrogradis riigipöörde, vahistades Ajutise Valitsuse liikmed (valitsusjuhil Kerenskil õnnestus põgeneda). 9. novembril moodustati Lenini eestvedamisel uus valitsus. Kohalikud punased võtsid ka Eestimaal võimu enda kätte. 13. novembril suleti Tallinna juhtivad ajalehed. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) mõistis aga enamlaste võimuhaaramise hukka ning kuulutas end 28. novembril Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ning selle tegevus katkes aastaks, kuid Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Üpris agressiivses meeleolus töölised ja soldatid kogunesid Toompea lossi ette Maanõukogu laialiajamist nõudma. © Juhani Pütsep / Eesti Rahvusraamatukogu Algab Vabadussõda (1918) 1918. aasta novembris varises kogu Saksa sõjaüritus kokku. Esmalt väljusid ilmasõjast Berliini liitlased ning viimaks, 11. novembril, jõuti Compiegne’i metsas Prantsusmaal rahukokkuleppele. Maailmasõda sai läbi. Eestis ja Lätis leidis oma otsa baltisakslaste Balti hertsogiriik ja Saksa väed hakkasid valmistuma maalt lahkumiseks. Kuu lõpus alustas Punaarmee Narva taga pealetungi ning 28. novembril, pärast sakslaste taandumist, õnnestus punastel vallutada Narva. Algas Vabadussõda. Tallinnas uuesti tegutsema hakanud Eesti Ajutine Valitsus püüdis meeleheitlikult leida sõdureid ja relvi idast peale tungiva vaenlase peatamiseks, sest Saksa sõjavägi ei olnud enam sõdimisest huvitatud. Joala lahing Narvas. © Wikimedia Commons / Vabadussõja Lood Natsid teevad riigipöördekatse (1923) 8. novembril üritasid Adolf Hitler ja kindral Erich Ludendorff Saksamaal Münchenis haarata võimu enda kätte. Weimari vabariik ja Baierimaa valitsus suutsid ülestõusu kiiresti maha suruda ning selle juhid arreteeriti. © Wikimedia Commons Toimub 149 kommunisti protsess (1924) Novembris seisis Tallinnas sõjakohtu ees 149 varem arreteeritud kommunisti, keda süüdistati riigipöörde ettevalmistamises ja Nõukogude Liidu kasuks luuramises. Ühe kohtualuse, kelle nimi oli Jaan Tomp, mõistis kohus surma ja ta hukati. Seitse isikut mõisteti õigeks ning ülejäänute karistused ulatusid kolme aasta pikkusest vabadusekaotusest eluaegse sunnitööni. Enamik kohtualuseid käitus ülbelt ja väljakutsuvalt, sest nad teadsid oodata kohest riigipööret (nn detsembrimässu). Eluaegne sunnitöö mõisteti 39 inimesele, 28 kohtualust said 15aastase sunnitöö. © Rahvusarhiivi Filmiarhiiv Hukkub sõjalaev Meeme (1924) 14. novembril hukkus Naissaare lähistel suurtükipaat ja miinitraaler Meeme. Laev traalis koos alusega Madrus parajasti miine Naissaarest loodes asunud miiniväljalt. Arvatavasti jäi üks miin traali külge kinni ning traali väljavõtmise ajal toimus laeva ahtri all plahvatus. Meeme uppus Naissaarest umbes kahe miili (u 3,7 km) kaugusel. Õnnetuses jäi kadunuks laeva komendor (meresuurtükiväelasest madrus) Johannes Karus ja komandöri abi nooremleitnant Karl Haberman suri hiljem haiglas. Kuus madrust said haavata. Meeme on ainus Eesti sõjalaev, mis on hukkunud sõjalist ülesannet täites. Meeme kell tõsteti 2000. aastal üles ja anti Eesti mereväele. © Wikimedia Commons / Eesti Meremuuseum Tallinnas avastatakse Prantsuse salaviinad (1927) 5. novembri Vaba Maa kirjutas Tallinna sadama tollitöötajate pikast ja raskest võitlusest salakaubavedajatega. „Tallinna peatolliametil olid andmed, et Prantsuse aurik „Seine“, mis kaubalaewana Eesti-Prantsusmaa wahel ühendust peab, Tallinna salakaupa weab, eriti just Prantsuse alkoholilisi jooke, mis siin wäga nõuetawad ja mis kõrge tolli alla kuuluwad. Kui nüüd aurik „Seine“ neljapäewal lõuna paiku Tallinna jõudis, läksid kella 4 ajal tolliametnikud laewale läbiotsimist toimetama. Pealiskaudse otsimise järele midagi kätte ei saadud, kuid teadmisel olles, et laew „tühjalt“ siia ei tulnud, wõeti asi tõsiselt käsile. Prowiantruumis tõmbas enese peale tähelepanu kartulilast. Seda torkisid ametnikud raudoradega ja selle toimingu juures leidsid, et kast sügawam, kui seda ora näitab. Järelikult kast peab olema kahekordse põhjaga. Kartulid wõeti kastist wälja ja leitigi salapõhi, mis üles tõsteti. Kasti põhjast leidsid tolliametnikud 32 pudelit wahuwiina, 7 pudelit konjakit, 47 pudelit likööri ja 7 pudelit rummi, kokku 93 pudelit. Laewa stuart tunnistas leitud wiinad omaks. Edasi pandi läbiotsimine toime masinaruumis, kust prahi alt wälja toodi 5 pudelit wahuwiina, 2 pudelit likööri, 1 pudel konjakit ja 4 pudelit lõhnaõli. Selle kauba wõttis omaks laewa esimene meister-insener. Nii meister kui ka stuart kõnelesid tolliametnikkudele, et nendel tõesti kawatsus olnud jooke salakaubana maale wiia, kuid mitte Tallinnas. Jookide laadung olnud määratud hoopis teise sadama jaoks. See ettekääne on aga wähe usutaw, sest sel juhtumisel oleks nad wõinud sadamasse jõudmisel kauba tollile teatawaks teha, mis kinni oleks pitseeritud ja mida siit wälja sõites merel lahti oleks wõidud teha. Leitud salakaup konfiskeeriti ja wiidi tollile. Asi antakse lahendada tollinõukogu kätte, kes wastawa trahwisumma määrab. Eile oli kuulda, et „Seine“ meistril ja stuartil kaugelt üle miljoni marga tolli- ja aktsiisimaksu tuleb maksta ja enne ei pääse laew sadamast.“ Artur Sirk põgeneb vanglast (1934) 11. novembril põgenes Tallinna keskvanglast märtsis vahistatud vabadussõjalaste juht Artur Sirk. Päevalehe andmeil oli Sirk mõni aeg enne põgenemist määratud vangimaja haiglasse, kus tal oli õigus hoovi peal jalutada. Seda privileegi vabadussõjalaste juht vabadusse pääsemiseks kasutaski. Põgenemisel oli vangile abiks Johannes Küttimi nimeline valvur, kes samuti välismaale pages. Artur Sirk suri 1937. aastal Luksemburgis. Artur Sirk. © Rahvusarhiivi Filmiarhiiv Kunstnikud võetakse arvele (1935) 1935. aasta novembris hakkas kehtima „Kunstnikkude kutseõiguse seadus“, mille kohaselt jaotati kunstnikud kutsealade järgi. Ametlikud kunstnikukutsed olid näiteks heli-, balleti- ja näitekunstnik. Kunstniku kutseõigused laienesid üksnes neile isikuile, kelle hariduslik ettevalmistus vastas seaduses toodud nõuetele. Ajalehe Uus Eesti vahendusel oli seaduse üks eesmärk lõpetada olukord, kus kunstnikele mõeldud stipendiumid ja toetused läksid nii mõnigi kord mitte- kunstnikele. „Igasuguse arusaamatuse wältimiseks ja ühtlase ning kindla korra loomiseks kunstitegelaste arwu kindlaksmääramisel ja nende kutseõiguste selgitamisel peetigi soowitawaks kiires korras maksma panna kunstnikkude kutseõiguse seadus.“ Notsud Pikasilla koolis (1936) 25. novembri ajaleht Lõuna-Eesti jutustas omapärasest nähtusest Pikasilla algkoolis. „Pikasilla algkooli õpilaste köök on koolijuhataja poolt sekwestreeritud põrsaste asulaks ja käik õpilastel on sinna suletud. Ei ole praegu weel teada, missugustel pedagoogilistel kaalutlustel „notsudel“ see koht on eesõigustatud. Kohapealne arwamine kaldub küll selle poole, et siin on silmas peetud ainult perekonna huwi, mis hõlbustab põrsastele toidu serweerimist kooli teenijal. Ümbruskonnas on tekitanud see teguwiis imestust põhjusel, et praegune inimpõlw tawaliselt ühiselamist sigadega ei jaga.“ © Carl Sarap / Tallinna Linnamuuseum Pärnus avatakse suursild (1938) Pärnus avati 6. novembril 255 m pikkune Suursild, mille avas 18 000 pealtvaataja silme all president Konstantin Päts. „Täna seda silda awades ja Pärnu linnale üle andes soowin südamest, et see sild tooks õnne meie tähtsamale kuurordile, et ta edendaks siin läbikäimist ja oleks ka heaks tõenduseks wõõrastele, et waba Eesti kaswab ja areneb julgelt ja jõuliselt. Awan selle silla üldkasutuseks,“ ütles ta. 1938. aastal avatud silla hävitas kuus aastat hiljem taganev Saksa sõjavägi. © J. Lõmps / Rahvusarhiiv Saksamaal toimub Kristalliöö (1938) 9.–10. novembril korraldasid natsid Saksamaal juudivastase pogrommi ehk Kristalliöö. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid ehitisi, laastati üle pooleteise tuhande sünagoogi. Kahepäevaseid rahutusi hakati tuhandete lõhutud poeakende järgi nimetama Kristalliööks. Arvatakse, et Kristalliööl tapeti Saksamaal vähemalt 91 inimest. Üle 30 000 juudi mehe arreteeriti ning saadeti koonduslaagritesse. Juudi kogukonnale määrati miljardi riigimarga suurune trahv. Algab Talvesõda (1939) 1939. aasta novembrikuu vältel koondas Nõukogude Liit Soome piirile suurel hulgal sõjaväge. Et leida sobiv ajend sõja alustamiseks, tulistas Punaarmee suurtükkidest omaenda positsioone, kuid süüdistas selles Soomet. 28. novembril tühistas Nõukogude Liit Soomega sõlmitud mittekallaletungilepingu ning kaks päeva hiljem alustasid punaarmeelased rünnakut. Erinevalt Baltikumist otsustasid soomlased aga Nõukogude Liidule vastu hakata ning oma kodumaad võõrvallutaja eest kaitsta. Algas Talvesõda. Soome sõdurid avaldasid pealetungivale Punaarmeele visa vastupanu, kasutades osavasti ära põhjamaiseid talviseid olusid. © Wikimedia Commons Liitlaste vastupealetung (1942) 7. novembril maabusid Vichy Prantsusmaa asumaades Alžeerias ja Marokos ligikaudu 100 000 USA ja Suurbritannia sõdurit. Umbes nädalapikkuse võitluse järjel suutsid liitlasriigid võtta suure osa Prantsuse Põhja-Aafrikast enda kontrolli alla. Edasi suunduti Tuneesiasse, et suruda teljeriikide väed sealt välja ning maabuda viimaks Sitsiilias ja Mandri-Itaalias. Idarindel alustas Punaarmee 19. novembril suurrünnakut Stalingradi all, suutes paari päeva möödudes Saksa 6. armee ümber piirata. 1942. aasta lõpus hakkas sõjaõnn sakslasi üha enam hülgama. © Wikimedia Commons Palestiina jagatakse (1947) ÜRO otsustas 29. novembril 1947, et varem Suurbritannia hallatud Palestiina territoorium tuleb jagada kaheks: araablaste ja juutide riigiks. Jeruusalemm kavatseti võtta rahvusvahelise kontrolli alla. Palestiinas ja mujal maailmas elanud juudid võtsid ÜRO otsuse vastu entusiasmiga, ent araablased mõistsid selle selgesti hukka ning kohe järgmisel päeval puhkes Palestiinas kodusõda. © Wikimedia Commons Tartu noored õhivad punasamba (1949) Tartu koolinoorte vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge (SMV) liikmed õhkisid 5. novembril 1949 Raadil punaarmeelaste mälestussamba. Õhkijad olid Tartu 6. keskkooli 18aastased õpilased Heiki Vaibla ja Tõnis Jõgiaas. Neid julgestasid pargihämaruses kolm neiut: Tartu ülikooli värsked arstiüliõpilased Rita Vint ja Ellen Rander ning pärast keskkooli aastase pausi võtnud Miia Saviauk. Koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon SMV paljastati 1950. aasta novembris. Siberisse saadetit 37 noort, sh kõik viis ausamba õhkulaskjat. Koolinoorte põrandaalune ühendus Sini-Must-Valge tähistas 1949. aasta oktoobripühi suurejooneliselt: õhiti punamonument ja linna peal levitati lendlehti. © Leopold Matt / Eesti Rahva Muuseum Algab Alžeeria iseseisvussõda (1954) 1. novembril algas Alžeerias seitse aastat kestnud iseseisvussõda Prantsusmaa koloniaalvõimude vastu. Sõda põhjustas Prantsusmaal sügava poliitkriisi, neljanda vabariigi (1946–1958) lagunemise ja presidentaalse viienda vabariigi loomise. Prantsuse vägede julmus Alžeerias tegi need seal ebapopulaarseks ning vähendas toetust ema- ja välismaal. Pärast iseseisvumist põgenes Alžeeriast Prantsusmaale 900 000 Alžeeria eurooplast. Prantsusmaa oli sunnitud Alžeeriast lõpuks loobuma. © Wikimedia Commons Suessi kriis (1956) 1956. aasta juulis riigistas Egiptuse valitsus Suessi kanali, mis varem kuulus peamiselt Suurbritanniale ja Prantsusmaale. Et Egiptus ja selle juht Gamal Abdel Nasser paika panna, sõlmisid London ja Pariis salaliidu Iisraeliga ning hakkasid kavandama sõjaväelist operatsiooni. Iisrael avas tule esimesena, tungides oktoobri viimaseil päevil üle Egiptuse piiri ja liikudes Siinai poolsaarel kiiresti edasi. Iisraeli peamised ajendid brittide ja prantslastega ühinemisel oli Gazast rünnakuid korraldanud terroristide neutraliseerimine ja Egiptuse nõrgestamine. ÜRO Peaassambleel mõistsid nii USA kui ka Nõukogude Liit trio rünnaku Egiptuse vastu hukka ja nõudsid sõjategevuse kohest peatamist. Britid-prantslased tegid aga otse vastupidist ning 5. novembril alustati Suessi kanalitsooni vallutamist, mis paari päevaga suuresti õnnestuski. Rahvusvaheline üldsus oli teravalt sõjalise avantüüri vastu ning USA juhtimisel survestati Londonit ja Pariisi sõjategevust lõpetama ning viimaks ka Suessi kanali äärest lahkuma. Novembri lõpus võtsid nende kohad üle ÜRO rahuvalvajad. Ka Iisrael loovutas hõivatud territooriumi, kuid erinevalt eurooplastest oli nende operatsioon edukam: Gazas neutraliseeriti suurel hulgal terroriste ja Siinail koguti tähtsat infot tulevaste sõjakäikude tarvis. Suessi kriisi peamised tagajärjed oli Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju vähenemine regioonis ning USA ja Nõukogude Liidu tähtsuse kasv. Laika kosmoses (1957) 3. novembril saatis Nõukogude Liit kosmosesse teise Maa tehiskaaslase, Sputnik 2, mille pardal oli koer Laika. Peni oli kinni püütud hulkuva Moskva tänavakoerana, kuid temast sai esimene elusolend Maa orbiidil. Tema lend tõestas, et kaaluta olekut on võimalik taluda ning ka inimene võib kosmoses ellu jääda. Tõsi, neli tiiru ümber planeedi lennanud Laika hukkus kosmoses, põhjuseks arvatavasti stress ja kosmoselaeva ülekuumenemine mittetöötava regulatsiooniseadme tõttu. © Wikimedia Commons Kennedy mõrv (1963) 22. novembril tapeti Texase osariigis Dallases Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy. Samal päeval arreteeriti mõrvas süüdistatuna Lee Harvey Oswald, kelle üle ei õnnestunud aga kohut pidada, sest juba ülejärgmisel päeval laskis üks mees ta maha. Siiani usuvad paljud inimesed, et Kennedy mõrva taga oli laiem vandenõu ning Oswald ei tegutsenud üksi. © Robert Croft / Wikimedia Commons Asutatakse Eesti Looduskaitse Selts (1966) 4. novembril Tallinnas toimunud koosolekul asutati Eesti Looduskaitse Selts. Selle eestvedaja oli maastikuökoloog ja kultuuriloolane Jaan Eilart. Selts hakkas koondama rahvuslikult meelestatud haritlasi ja ka valitsusametnikke. Seltsi eesmärgiks sai Eesti looduse ja rahvuskultuuri kaitse, mille üks eredaimaid näiteid oli Nõukogude Liidus ainulaadse Lahemaa rahvuspargi asutamine. Algab pantvangidraama Iraanis (1979) 4. novembril ründas suur rahvahulk revolutsiooniliste üliõpilaste juhtimisel Teherani USA saatkonda ning 66 inimest võeti pantvangi. Üliõpilased nõudsid, et Washington lõpetaks kukutatud Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi toetamise. USA sõjavägi üritas pool aastat hiljem pantvange jõuga vabastada, kuid see katse lõppes häbiväärse fiaskoga ning viimased pantvangid vabastati alles 1981. aasta jaanuaris. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon (1988) Deklaratsioon oli loogilisne jätk 1988. aasta kuumale rahvusliku ärkamise suvele ning sellest sai alguse Eesti avalik vastasseis Moskvaga. Deklaratsiooni tekstis öeldi järgmist: „Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud enam kui viis tuhat aastat. 1940. aastal sai rahvuslikult homogeensest, suveräänsest Eesti Vabariigist Nõukogude Liidu koostisosa, seejuures nähti ette suveräänsusgarantiide säilimine ja rahvuse õitseng. Stalinismi- ja stagnatsiooniaja sisepoliitika ignoreeris neid garantiisid ja seisukohti. Selle tulemusena on Eestimaal kujunenud eestlastele kui põhirahvusele ebasoodus demograafiline situatsioon, looduskeskkond on paljudes vabariigi piirkondades katastroofiolukorras, majanduse jätkuv destabiliseerimine mõjub negatiivselt kogu vabariigi elanikkonna elatustasemele. Eesti NSV Ülemnõukogu näeb raskest olukorrast vaid ühte väljapääsu: Eestimaa edasine areng peab toimuma suveräänsuse tingimustes. Eesti NSV suveräänsus tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräänsus on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga. Eesti NSV Ülemnõukogu ei ole nõus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt arutusele pandud nende NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja täiendustega, mis välistavad Eesti NSV konstitutsioonilise õiguse enesemääramisele. Toetudes rahvusvahelistele paktidele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta 16. detsembrist 1966, mis on ratifitseeritud NSV Liidu poolt, ja teistele rahvusvahelise õiguse normidele, deklareerib Eesti NSV kõrgeim rahva võimu esindav organ, Eesti NSV Ülemnõukogu, oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Muudatused ja täiendused NSV Liidu konstitutsioonis jõustuvad edaspidi Eesti NSV territooriumil nende heakskiitmisel Eesti NSV Ülemnõukogu poolt ning vastavate muudatuste ja täienduste tegemisel Eesti NSV konstitutsioonis. Eesti NSV Ülemnõukogu kutsub üles kõiki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Suveräänsuse juriidiline ja faktiline realiseerimine tähendab ühtlasi seda, et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis oleks diskrimineeriv mistahes teise Eesti NSV-s elava rahvuse esindajaile.“ Istungjärku juhatas erakorraliselt EKP Keskkomitee esimene sekretär Vaino Väljas (seisab taamal), kes tagas oma autoriteediga suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise. Fotol on kõnetoolis redaktsioonikomisjoni esimees akadeemik Boris Tamm. © Tiit Veermäe / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv Põhjala euroreferendumid (1994) 1994. aasta hilissügisel toimusid Euroopa Liiduga ühinemise referendumid Soomes, Rootsis ja Norras. Soomlased ja rootslased otsustasid liitu astuda, kuid norrakad lükkasid ettepaneku tagasi. Liitu astudes tuli Soomel loobuda oma margast. © Wikimedia Commons Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="November läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu November läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt November läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt © Juhan Pütsepp / Eesti RahvusraamatukoguHERKKI KUKK1. NOVEMBER 2023 3 min read... by Herkki Kukk 1. nov. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Ajalooline krimi: mõrv täpselt raamatu järgi" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/09/pre-14-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/09/pre-14-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/09/pre-14-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Ajalooline krimi: mõrv täpselt raamatu järgi Mõrv raamatu järgi © Imageselect & Bridgeman Images NANNA APERGIS 15. NOVEMBER 2023 3 min read Kas kirjandus võib ajendada... by Nanna Apergis 15. nov. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Shanghai lahing: Aasia Stalingrad" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Shanghai lahing: Aasia Stalingrad Shanghai lahing: Aasia Stalingrad © Bridgeman ImagesTROELS USSING7. NOVEMBER 2023 3 min read Elav kaubanduslinn Shanghai muutus 1937. aasta hilissuvel... by Troels Ussing 7. nov. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kes tappis Lincolni mõrvari?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/7pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/7pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/7pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Kes tappis Lincolni mõrvari? Kes tappis Lincolni mõrvari? Boston Corbett ei saanud karistada, kuid lõpetas hullumajas. © Imageselect & Library of Congress NIELS-PETER GRANZOW... by Niels-Peter Granzow Busch 6. nov. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kas Mussolinil oli oma Hitlerjugend?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/6pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/6pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/10/6pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Kas Mussolinil oli oma Hitlerjugend? Kas Mussolinil oli oma Hitlerjugend? Alates 8. eluaastast võis laps saada Balilla liikmeks. Organisatsioonil oli oma vorm ja varustus. ©... by Niels-Peter Granzow Busch 5. nov. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Politsei keeruline algus: võmmidesse suhtuti äärmiselt skeptiliselt" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/09/pre-13-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/09/pre-13-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/09/pre-13-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Politsei keeruline algus: võmmidesse suhtuti äärmiselt skeptiliselt Võmmidesse suhtuti algul skeptiliselt © Imageselect STINE OVERBYE 5. NOVEMBER 2023 3 min read Aastast 1829 on London Metropolitan Police,... by Stine Overbye 5. nov. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

November läbi aegade: valik sündmusi meilt ja mujalt

Avatakse Seewaldi vaimuhaigla (1903)

Valmib Endla teatrimaja (1911)

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool