Aastal 1904 alguse saanud Vene-Jaapani sõda kulges Venemaa seisukohast halvasti ning see võimendas sotsiaalseid pingeid ja rahul­olematust. 1905. aastal toimus massimeele­avaldusi ja tööseisakuid. Nõuti riigivalitsemise reformi, töötingimuste parandamist ja vähemusrahvused püüdlesid autonoomia poole. Hoogu kogusid just vasakpoolsed poliitilised jõud: sotsialis­tid, kommunistid jt.

Moskvas alanud raudteetööliste streik laienes 13. oktoobril Tallinna, paisudes järgmisel päeval üldstreigiks. Kuna tänavalgustus ei töötanud, korraldati linnas rüüstamisi. Linnavolikogu palus töölistel tänavail korda hoida, millega need nõustusid­ki, kuid ööl vastu 16. oktoobrit ründasid sõjaväelased tänavail liikunud töölispatrulle.

16. oktoobri hommikul kogunesid töölised Lausmanni vabriku lähedale heinamaale koos­olekule, kus protestiti korrakaitsesalkade ründami­se pärast ning esitati uusi nõudmisi. Kui rahvas hakkas kogunema ka Uuele turule (praegu­se Estonia ja draamateatri piirkonda), saatis Eestimaa kuberner Aleksei Lopuhhin välja sõjaväe. Uuele turule oli selleks ajaks kokku tulnud juba 2000–3000 inimest, kes kuulasid kõnesid. Andmata inimestele võimalust laiali minna, rivistusid sõdurid ja avasid rahva pihta tule, lastes 3–5 kogupauku. Kohapeal sai surma 90 inimest, haavatuid oli 102.